Veel küsimusi

Heh, Maarja leidis veel küsimusi. Kuna mul endal on pea hetkel veidi pulki täis, siis võtsin tema väljakutse teise osa ka suurima rõõmuga vastu. Sõbrad ikka toetavad üksteist hulludes tempudes. 

51. Mis on see üks asi, milles sa kindel oled?

Selles, et ma ei tea mitte millestki mitte midagi. Ja kõik on juhuslik. Või nii ma arvan.

52. Kirjelda üht oma kolossaalset läbikukkumist.

Karjäär Rahva Raamatus. Oleks pidanud paremini. 

53. Mis paneb sind nina kirtsutama?

Hoolimatus. Isekus.

54. Mida su sisemine hääl sulle ütleb?

Milline neist? 

See hääl, mida ma kõige rohkem kuulda tahan, ütleb, et head asjad alles hakkavad juhtuma. Kinnitagu ma ainult turvavöö. Aga on teisi hääli veel. Need lobisevad muid jutte. 

55. Millist kuritegu sa oled kaalunud?

Jaa, mõrv on rohkem kui korra peast läbi lipsanud. Jumal tänatud, et meil mõtete eest vangi ei panda, mul oleks päris mitu eluaegset. 

56. Mille poolest su ema on vinge?

 Ta tegi umbes 40nendates kardinaalse elustiili pöörde ja on seda siiani suutnud hoida. Müts maha!

57. Mille poolest su isa on vinge?

Ta tegeles oma laste ja lastelastega väga palju. Veetis nendega aega, vedas neid igale poole – tsirkusesse, paadisõitudele, retkedele, loomaaeda, kohvikusse. 

58. Millise päeva sa uuesti läbi elaks?

Oi, neid on liiga palju. 

59. Mille poolest sa oled suurepärane?

Ma arvan, et mul on suurepärane oskus kriisist välja tulla ja see enda kasuks pöörata, samal ajal enda üle nalja heites. 

60. Mida sa tahaksid, et inimesed, kes kohtavad sind esimest korda sinust arvaks?

“Ma tahan ta adopteerida!”

61. Millal sa kartsid kõige rohkem?

Kui ma tulin päeva pealt töölt ära, ilma et mul oleks olnud uut töökohta silmapiiril või märkimisväärseid sääste kõrvale pandud. Aga see oli hea otsus.

62. Milles sa oled kohutav, aga sellegipoolest armastad seda teha?

Laulda.

63. Millist relva sa zombide rünnaku ajal kannaks?

Ma ilmselt võtaks tapvas koguses mürki ja ootaks surma. Ma ei kujuta ette, et suudaks isegi enda kaitseks kedagi rünnata.

64. Kui sa peaksid valima ja saaksid jätta ainult ühe oma meeltest, siis millise ja jätaks?

Kuulmismeele. Helid, hääled, muusika on mulle liiga tähtis, ma ei suuda loobuda.

65. Mida sa teha armastad?

Kirjutada.

66. Mis toitu sa teistest paremini valmistada oskad?

Võileibu. 😀 Ausalt, ma teen elu parimaid, küsige Maarjalt. 

67. Mida sa soovid, et sa oleksid leiutanud?

Coca-Cola. Või veini. 

68. Mida sa sooviksid leiutada?

Kohtinguäppi, mis päriselt ka toimiks ja leiaks parima võimaliku klapi. 

69. Kui kõrgeks sa 100 inimese hulgas oma intelligentsust pead?

Keskmiselt intelligentseks pean end.

70. Kus sa tahaksid praegu olla?

Pensionil.

71. Kui sa saaksid olla ühe päeva kellegi teise nahas, siis kelle ja miks?

Tahaks olla mõne mehe nahas ja kogeda seda, mida nad mõtlevad ja tunnevad, et sellest blogis kirjutada.

72. Mis paneb sind end võimsana tundma?

Kui ma ületan jõusaalis mõne verstaposti, mille poole olen püüelnud ja see on tundunud võimatu saavutusena.

73. Mis on kõige õelam asi, mida sa kunagi öelnud oled?

“Ma loodan, et sa sured aeglast ja piinarikast surma.” Enam ma ei looda. See oli mingi alternatiivne mina, kes nii õel oli. 

74. Mis on kõige õelam asi, mida sulle öeldud on?

Et ma olen sisutu. 

75. Millised kolm sõna võiksid olla su hauakivil?

Habras helge haldjas.

76. Mis on ärgates su esimene mõte?

“Varsti on reede.”

77. Mis on see üks asi, mis sind öösel muretsedes üles ajab?

Ma muretsen oma laste pärast, kas ma olen ikka osanud neid suunata piisavalt, et nad endaga hakkama saaks.

78. Kui sa saaksid rääkida midagi anonüümselt, siis mis see oleks?

Hello, have we met? Mis anonüümsusest minu puhul enam juttu saab olla?

79. Kellele sa sooviksid andestada ja unustada?

Laste isale.

80. Kui sa saaksid täna mõnest oma kohustusest loobuda, siis mis see oleks?

Kassiliivakasti puhastamisest.

81. Milline inimesetüüp sind kõige rohkem ärritab?

Labane ja hoolimatu.

82. Mis on su suurim tugevus?

Ma oskan läbirääkida ja leida kompromisse.

83. Mis on su suurim nõrkus?

Kärsitus.

84. Kuidas sa ilmutad armastust?

Ma osutan teeneid.

85. Miks sa oled siin toas just praegu?

Ma olen hetkel töö juures arvuti taga, sest ma saan selle eest palka.

86. Millal sa andestasid või sulle andestati?

On olnud nii ühte kui teist, palju-palju ja ilmselt tuleb veel palju-palju.

87. Mis on suurim viga mida sa oled teinud?

Ei jätkanud õpinguid aastal 2011, siis kui ma tegelikult seda tahtsin. Ja vahel ma mõtlen, et ehk on viga olnud ka see, et ma olen endale nii vähe ambitsioone seadnud.

88. Mida sa varjad?

Oma ebakindlust ja kahetsusi.

89. Mis on see küsimus, millele sa ikka ja jälle vastust otsid, aga pole veel leidnud?

Miks ma pole armastusväärne? Miks kõik teised leiavad armastuse, aga mina ikka ja jälle leian end olukorras, kus ma tunnen, et minu armastus on ühepoolne?

90. Mida sa häbened?

Oma kõhtu.

91. Mis sind peatab?

Hirm põruda.

92. Mis saladus sul on?

Mu saladus on see, et ma oskan hoida saladusi, kui vaja. Nii enda kui teiste omasid. 

93. Kuidas sa salaja manipuleerid inimestega, et saada oma tahtmist?

Ma kasutan oma välist veetlust selleks, et saada eeliseid ja oma tahtmist. Harva, aga ometi.

94. Millal sa viimati vabandust palusid?

Täna. Ma kogu aeg vabandan. Ma olen tegelikult viisakas. 

95. Mis on suurim vale, mida endale ütled?

Et ma ei vaja armastust.

96. Mis hetkel sa jätsid lapsepõlve selja taha?

Ma ei mäleta, et mul lapsepõlve üldse oligi.

97. Mis su elus puudu on?

Mees, kes mind jumaldaks ja keda ma välja kannatan. 

98. Kas sa usud kõrgemasse jõudu?

Usun, et on Looja.

99. Millest sa oled valmis loobuma?

Umbes 5 kilost pekist.

100. Mida sa praegu ei ütle?

Ma tegin midagi üliägedat ja olen enda üle julmalt uhke. Kui ma rohkem tean, siis kirjutan pikemalt. 

50 vastuse väljakutse

Maarja halb tuju sünnitas suurepärase küsimistiku. Nagu Heidit Kaio ütles – ühtki kriisi ei maksa raisku lasta! Ma olen täitsa igatsenud neid, polegi ammu olnud. 

1. Mis oli sinu tänase päeva raskeim otsus?

Oi, täna polnudki ühtegi. Kõige raskem otsus oli vist, et mida ma lõunaks söön. 😀

2. Mis on su selle aasta raskeim otsus?

Piinlik kohe, ma polegi vist sel aastal mingeid raskeid otsuseid langetanud. Võib-olla mõned postituste teemad on olnud sellised, mida ma olen kirjutanud ja kustutanud ja privaatselt avaldanud ning ikkagi kahelnud, kas tasub neid avaldada, aga ma olen saanud nii palju positiivset tagasisidet, et praegu tundub, et need polnud üldse rasked otsused. 

Aga muidu on ikka kõige raskem otsus see, et mis me õhtul sööme ja mida ma hommikul selga panen. Ma olen lihtne tüdruk, mida te tahate minust?

3. Mis on su elu kõige raskem otsus?

Mulle hakkab tunduma, et mul on raskete otsustega vist lihtne, aga lihtsate otsustega raske. Ma näiteks ei mäleta, et otsus lahutada oleks jube raske olnud. See aeg ja emotsioonid selle ümber olid rasked, aga otsust langetada ei olnud. Kolimised on ka kõik loomulikult tulnud. Usu hülgamine ei olnud raske, see oli kergendus. Raske on olnud juuksevärvi muuta või mingeid riideid kanda, mis ei kuulu minu mugavustsooni, raske on olnud suud kinni hoida või vastupidi, teha õigel hetkel lahti. Aga võib-olla minu rasked otsused elus on alles ees? See on ju ka võimalik.

4. Mida sa oled unustanud?

Ma olen unustanud väga palju valu. Valu mida olen tundnud, mis mind on halvanud ja kujundanud. Ma tean, et see on olnud, aga ma olen kõik unustanud. Kahjuks olen ma unustanud ka väga palju õnne. Nii mulle tundub. Ma ei mäleta õnne lapsepõlvest ja mul on keeruline meenutada õnnelike hetki abielust. Ma ei usu, et neid polnud, aga ma olen unustanud. 

5. Kui sa saaksid vastuse mingile küsimusele, siis mis see oleks?

Ma tahan teada, kas mu lapsed on tulevikus õnnelikud? Kas nad kogevad armastust ja oskavad ise armastada.

6. Mis tunne on olla sina praegu?

Ootusärev. Mitu head, potentsiaalselt elu muutvat, projekti on õhus ja ma tahan teada, mis saama hakkab. Kui palju sõltub minu enda tegutsemisest ja mis on nö tähtedes kirjas.

7. Mis muudab sind nostalgiliseks?

Pildid eelmisest suvest. Ma tean, et see ilmselt ei loe, aga see on hetkel kõige ausam vastus.

8. Kui sul oleks kaks tundi maailma lõpuni, siis mida sa teeks?

Ma saadaks ära kõik need kirjad, mis ma olen kirjutanud, aga saatmata jätnud. Ütleks kõigile kallitele, et ma neid armastan ja suudleks ning embaks neid, keda saan.

9. Mis on maailma ilusaim sõna?

Umbrella (vihmavari i.k.)

10. Kes ajab sind kõige rohkem naerma?

Selle vastuse peale ma jään nüüd pooltest oma jälgijatest ilma… aga kõige rohkem ajan ma ennast ise naerma. Ma loen vahel oma vanu postitusi ja naeran valjult. Ma ei pea isegi lugema midagi, mu aju genereerib mingeid topakaid asju, mis mind itsitama ajavad. Kuigi naised hindavad meestes seda, et mehel oleks hea huumorimeel, siis mina enam ei oota, et mõni mees mind suudaks naerma ajada, sest enamasti nad panevad heal juhul vaid muigama. Sorry, kutid! Mu lapsed ajavad mind ka naerma, aga ma arvan, et see tuleb ka ikkagi sellest, et mina nii naljakas olen ja osa minu huumorimeelest on neil lihtsalt DNAs. 

11. Mida su isa sulle õpetas? 

Mu isa õpetas mulle seda, millist meest ma endale ei taha. Ja armastust autosõidu vastu. Või tegelikult ka armastust muusika vastu, ta oli suur melomaan, kui ma nüüd järele mõtlen. Ta toetas alati mu soovi omada hea heliga kassettmakki, ostis mulle kassette muusikaga, mis mulle meeldis, kuigi ta ise seda ei kuulanud. Kabe õpetas mängima. Süüa tegema. Hmm… ma vist olen asjatult tema vastu kõik need aastad nii karm olnud.

12. Mida su ema sulle õpetas?

Lahkust. Mu ema on ülevõlli lahke. Koristamist, armastust puhtuse vastu. Truudust pereliikmete vastu. 

13. Mis on parim kink, mida sa teinud oled?

Ai, no seda peaks ju küsima neilt, kes kingi on saanud minult. Aga võib-olla elu oma lastele. See on ju päris ok kingitus, või?

14. Mis on parim kink, mis sa saanud oled?

Aeg. Parim kink, mis ma saanud olen, on aeg, mida mu lähedased on mulle kinkinud. See on hindamatu!

15. Mitu korda päevas sa peeglisse vaatad?

Ma arvan, et liiga palju. Üsna edev olen. Ma mitte ainult ei vaata sada korda päevas peeglisse vaid ma otsin oma peegelpilti ka siledatelt objektidelt. Vitriinakendelt, kui ma mööda tänavat kõnnin. Telefoni ekraanilt, kui ma töö juures laua taga istun. 

16. Milline sõber sa oled?

Ma tahan uskuda, et ma olen hea kuulaja. Ja see, kes tuleb kaasa hullude ideedega. Ja kes ei anna hinnanguid. Aga seda peate mu sõpradelt küsima, kuidas nemad mind tajuvad.

17. Kui suvaliselt 100 inimeselt sinu vanusegrupist valitaks välja, siis kui mitu neist sinu hinnangul oleks õnnelikum elu, kui sul?  

Ma arvan, et vähe. Ma olen suures plaanis õnnelik ja tänulik selle elu üle, mis mul on. 

18. Mis on või oli koolis su tugevaim aine?

Ma sakkisin võrdselt kõiges. 😀 Okei, ei, see pole tõsi, ma olin suht keskpärane õpilane. Keeled ja kirjandus, muusika, kunst tulid lihtsalt, reaalained nagu matemaatika ja füüsika olid keerulised. 

19. Mis tegevus paneb sind kõige rohkem iseendana tundma?

Täna on nii sombune ilm ja kohvi ka ei aita, sellepärast on minu esimene impulss kirjutada, et magamine paneb mind kõige rohkem iseendana tundma. Aga kui ma korra järele mõtlen, siis mulle meeldib võõrustada. Ma naudin seda, et ma teen ettevalmistusi külaliste tulekuks, hoolitsen selle eest, et neil on mugav ja hea. Ja kui nad lähevad, siis koristamine nende järel on ka mõnus. Tundub, et ma olen hingelt geisha. 

20. Mis paneb sind tundma toetatuna? 

Tunnustus ja tagasiside. Eelistatavalt positiivne, aga kui kriitika on kenasti põhjendatud ning edasiviiv, siis ka see.

21. Keda sa salaja imetled?

Kui ma selle välja ütlen, siis see pole ju enam saladus. 😛 Aga ma imetlen Mallukat, mitte nii salaja, olen seda talle öelnud ka. Sest ta teeb seda mida tahab ja elatab ennast sellega ära. Ma tahan ka! Imetlen Maarjat, sest ta oskab igas asjas näha positiivset ja ta on selle juures nii armas ja nunnu, aga üldse mitte naiivne või lapsik. Veel imetlen ma salaja oma lapsi. Nad on nii ägedad! Mina ei saa aru, kuidas nad mul sellised välja kukkusid.

22. Mis ajal päevast tunned end kõige energilisemana ja mida sa tavaliselt siis teed?

Minu parim aeg on 10 – 18. Siis ma passin tavaliselt tööl ja ei kasuta oma energiat üldsegi efektiivselt. Või olgu, mis ma siin ikka luiskan, kirjutan maniakaalselt blogipostitusi loomulikult ja kell pool viis olen ma juba jõusaalis rassimas. 

See on õpitud energiajaotus, seda ma mainin. Kui mul on puhkus, siis ma olen alates kuuest õhtul kaheni öösel kõige efektiivsem. Aga tegevused jäävad samaks, ikka trenn ja kirjutamine. Eks ma koristan ja teen süüa ka sel ajal, aga need on pigem sellised toetavad tegevused, millele energiat ei kulu, pigem need annavad jõudu juurde. 

23. Milleta sa kunagi kodust ei lahku?

Muusikata.

24. Millist und sa korduvalt näed?

Ma näen pidevalt, et ma olen rännakul, reisil, retkel. 

25. Mis paneb sind turvaliselt tundma?

Tunne, et asjad on kontrolli all. Isegi kui asjad on halvasti, kohutavalt ja katastroofiliselt jubedalt, aga ma tunnen, et ma suudan neid hallata. 

26. Mis on parim asi, mis sinuga juhtunud on?

Egoist nagu ma olen, siis ma ütleks, et mina ise olen parim asi, mis minuga juhtunud on. Kui poleks mind, siis need asjad, mis on juhtunud, ei oleks midagi väärt, neil poleks tujukuju küljes. 

27. Mida sa tahad, et inimesed sinu kohta ütleksid, kui sind enam pole?

Ma tahan, et nad ütleksid, et ma suutsin nad alati naerma ajada, ka siis kui elu oli väga raske.

28. Mis on teaduse juures kõige lahedam asi?

Et miski pole võimatu. On lihtsalt aja küsimus, kus võimatu võib saada võimalikuks.

29. Mis on su elu parim ost?

Laseropp silmanägemise parandamiseks. No ja siis Volli muidugi. 

30. Mis on su halb harjumus?

Ma armastan rämpstoitu ja ma ei keela seda endale. Kui ma keelaks võiksin ilmselt olla päris heas vormis, aga õnneks on mul head geenid ja ma teen natuke trenni ka, aga toidu osas ma ei piira ennast üldse. 

31. Mille eest sa tänulik oled?

Kogemuste eest. Ja selle eest, et ma olen neid märganud ning neist õppinud üliägedaid blogipostitusi kirjutanud.

32. Keda sa kadetsed?

Neid, kellel on ülikooli haridus.

33. Mis pilti sa kunagi ei unusta?

Seda, kui Kärbes oli haiglas, ilma valuvaigistiteta, ja tal rebiti sidemeid ära koos nahaga. Ma hakkan siiani selle pildi peale öökima ja ma vihkan ennast, et ma oma lapse eest rohkem ei seisnud. Ja ma ei anna andeks neile inimestele, kellel polnud südant selles haiglas. Õnneks ta ise ei mäleta, aga mina mäletan tema eest.

34. Kirjelda surmalähedast kogemust.

Mind on hoitud ja ise ma oma nina ka igale poole ei topi. Üks hetk on meeles, kus Kärbes jooksis autoteele punase tulega ja selles kohas ei liigu ükski juht, mina kaasaarvatud, lubatud kiirusega vaid ikka 70+ km/h, aga tundub, et ka Kärbest hoitakse. Mina küll värisesin pärast seda mitu tundi veel.

35. Kui sul oleks kloon, siis mida sa paneks ta tegema?

Lisapalka teenima. 

36. Mis on sinu ettekujutlus Taevast?

Tähtis boss chillib seal mõnusas seltskonnas ja vaatab pealt, millega sipelgad Maa peal tegelevad.

37. Mis on sinu ettekujutlus Põrgust?

Sellele ma vastan tuntud sõnadega: Hell is other people.

38. Millal sa teadsid?

See oli ühel sumedal ööl. Päike oli loojunud, aga oma soojuse oli ta maha jätnud. See kiirgas vastu puulehtedelt, asfaldilt, kiigelt mänguväljakul. Eemal sädistasid linnud ja siristasid ritsikad. Mahe briis sahistas kardinaid akna ees ja lakkus meelalt mu paljaid sääri, mis teki alt välja piilusid. Ja siis ma teadsingi. Nagu, mis küsimus üldse? Teadsin mida?

39. Mida sa saaksid paremini teha?

Olla hoolivam, empaatilisem, tähelepanelikum, lahkem.

40. Millal sa oled kõige rohkem sina ise?

Kas see küsimus polnud juba? Kõige rohkem mina ise olen ma puhkuse teise nädala alguses, siis kui ma olen ennast välja puhanud, toad kraaminud, veinid joonud ja raamatud lugenud. Siis.

41. Millist supervõimu sa tahaksid omada?

Süüa nii, et ma paksuks ei lähe.

42. Kui sulle antaks kolm soovi, siis mis oleks teine soov?

Laenuvaba elu.

43. Mis on su tegelik supervõime?

Ma olen stressiolukorras ratsionaalne ja rahulik.

44. Kui sa võidaks 100 miljonit dollarit, siis mida sa esmajärjekorras ostaks?

Rasvaimu ja uued tissid.

45. Mis on maailma parim heli?

Ma olen Maarjaga nõus, mu laste sädistamine ja naer.

46. Mis su elus täiuslik on?

Mu lapsed.

47. Mis laulu sa laulad siis kui oled üksi ja millised mälestused sellega meenuvad?

Neid laule ja mälestusi on aastatega omajagu kogunenud, midagi eriliselt välja tuua ei oska. Lana del Ray “Young and Beautiful”, “Ride” ja Taylor Swifti “Willow” on lood, mida ma tavaliselt kuulan kohe 6 kuni kuusada korda järjest ja meenutan erinevaid inimesi, kes mu elus on olnud. 

48. Kirjelda olukorda, kus sul oli nii piinlik, et sa tahtsid õhku haihtuda.

See oli üks aasta Maijooksul. Ma olen vist paar korda kirjutanud ka sellest ja pigem ei hakkaks kordama, aga ütleme nii, et see oli ikka väga piinlik ja ma usun, et need, kes seda märkasid mõtlesid sama, et ma võiks õhku haihtuda. Paraku on sellest olukorrast Sportfotodes lausa jäädvustused. Nii et jah, kui ka mina haihtun, siis see jääb.

49. Kui mitu korda päevas sa rahale mõtled?

Ma mõtlen korra öö jooksul ja suudan ennast paanikasse ajada. Tõusen üles, avan oma pangalingi vaatan üle oma laekumised, säästud ja eeldatavad väljaminekud enne kui ma suudan rahuneda ja edasi magada. Mitte iga öö, aga korra või kaks kuus on seda.

50. Kes on kõige rohkem mõjutanud sinu suhtumist rahasse?

Jeesus. Ta ütles, et ärge muretsege homse pärast, sest küll homne muretseb enese eest. Vaadake taevalinde, nad ei külva ega lõika, aga ometi on nad toidetud. Vaadake lilli aasal, mis täna on ja homme pole, nad ei ketra ega koo, aga ometi on nad ilusamini rõivastatud kui kuningad ja ülikud. No vot, ja ma ei muretsegi. Kui kuidagi ei saa, siis küll kuidagi ikka saab.

Kes võtab väljakutse vastu ja kirjutab neile küsimustele oma vastused?

Interpassiivne

Ma tänan kõiki, kes oma küsimused jätsid ja kuna neid küsimusi tuli natuke igast kanalist, siis otsustasin, et teen postituse, kus on kõik küsimused ja vastused ühte koondatud. Küsimuste tase oli mõnusalt kõrge, pani mind enda sisse vaatama ja niimõndagi analüüsima. Ja ma pean tunnistama, et mu lugejad tunnevad mind päris hästi, ning see teeb mulle suurt rõõmu. Te olete nii ägedad! 

Lugeja küsis: Kas sul oli end tervislikuma (toitumine + trenn) elu suunas lihtne motiveerida kõik need aastad tagasi? Pole tagasilangusi, kiusatusi, laiskust? On sul ülitugev distsipliin ja tahtejõud? Muud saladused? 

Motivatsioon tuleb ja läheb. Ma arvan, et toitumine on vist alati olnud võrdlemisi tervislik. Mulle meeldib vaheldus ja ma tunnen end paremini, kui toit, mida söön, on kvaliteetne. Minu suurim probleem toiduga on ilmselt see, et ma armastan süüa ja kogused kipuvad suured olema. Eks vahel on soov ka näksida ja magusat armastan samuti, aga suures plaanis ei ole mul raske tervislikult toituda.

Trenn tuli mu ellu ootamatult. Mitte et ma noorena koolis kehalisest viilinud oleks, aga väljaspool kooli ma trennis ei käinud. Vahel harva jooksmas. Püüdsin ka laste kõrvalt trenni teha, aga see oli väga raske. Mul oli kodus stepper, seda ma kasutasin, lisaks tegin raamatu õpetuse järgi ka pilatest. Aga pärast lahutust kutsus sõbranna mu spordiklubisse proovitrenni ja ma armusin kohe, esimesest korrast. Ma püüan oma treeningakava hoida mitmekesisena, muidu tüdineks ära küll. Kasutan erinevaid äppe, mis pakuvad vaheldust, käin lisaks jõusaalile ka rühmatrennis ja ujumas. Ma arvan, et minu kõige suurem motivaator on trennikaaslane. Isegi kui vahel tekib tunne, et ei viitsi üldse, siis kaaslane utsitab tagant. Olen trennis leidnud ka uusi tuttavaid ja vahel piisab sellest, kui mõtlen, et tema on ju täna trennis, nii tore oleks teda näha. Ka oma lapsi püüan kaasa kutsuda, mitte ainult nende pärast, aga siis on mul ka lisastiimul minna. 😀

Ma arvan, et kõige olulisem on järjekindlus. Ikka tuleb tagasilangusi ja laiskust, aga oluline mitte jääda ennast haletsema ja püüda ikka edasi teha. Aitab ka koormuse muutmine. Mõnel päeval, kui on väga raske trenni minna, siis mõtlen, et ma lihtsalt kõnnin jooksulindil 30 minutit. Teha natuke, mitte täiesti tegemata jätta. Aga loomulikult on ka puhkus oluline. Aastas tuleb mul selliseid perioode, kus mõte spordist on absuluutselt vastumeelne, siis ma ei teegi midagi. Oma keha tuleb kuulata.

Täiesti teistel radadel küsimus ja suures plaanis ka üsna ebaoluline, aga noh uudishimu: mis skandaal see oli, miks otsustasid kunagi blogimise katkestada? 

Tegelikult mingit suurt skandaali polnudki, vähemalt mitte midagi sellist, mida mina skandaali alla lahterdaks. Kuna ma tol ajal olin koguduse liige, siis see häiris teisi koguduse liikmeid. Ma olen alati üsna avameelne olnud ja kirjutanud ka tundlikel teemadel. Ja see riivas inimeste sündsustunnet. Minu jaoks ei oleks see probleem olnud, kui nad oleksid minuga sel teemal rääkima tulnud. Aga mulle tegi haiget, kui ma kuulsin, et minu lähedased mu selja taga loetut omavahel lahkasid ning tegid minu kohta alusetuid järeldusi. Ilmselt olin ma siis ise ka tundlikum ja ebaküpsem, et selline suhtumine mulle hinge läks.

Lugeja küsis: Kummas blogis sul rohkem elu käib/keeb, kas wordpressis või blogspotis? Ja kas nad on identsed? Kas pole mõelnud ainult ühte jätta? Kuidas üldse juhtus, et kaks? Kumb platvorm endale mugavam tundub?

Põhimõtteliselt on blogid identsed, selle erinevusega, et kuna WordPress võimaldab postitusi parooli alla panna, siis WP avaldan ka teemasid, mis on isegi minu jaoks intiimsed ja mida ma ainult valitud lugejaskonnaga jagan. Kaks blogi said alguse sellest, kui Bloggerisse tekkisid trollid, kes lugesid postitusest välja seda, mida nad ise lugeda tahtsid. Tundsin siis vajadust oma mõtteid avaldada nii nagu seda harjunud olen, aga piirata uudishimulikke ja neid, kes käivad blogi ainult selle pärast lugemas, et minu kohta saasta leida. Kuigi ma olen aru saanud, et ka see parooli alla panek on teatud mõttes enesepettus, sest parooli jagatakse päris lahkelt. Või nii saan ma lugejate aru vaadates järeldada.

Olen mõelnud, et koliks kogu kupatusega WordPressi, aga kuna Bloggeris mul jooksevad ka reklaamid ja olen nendega isegi mingi raha kogunud, siis ma ei raatsi. Lisaks, kuna Bloggeris siiski 98% ulatuses sama sisu, lihtsalt vähem seksijuttu, siis ehk mõni lugeja seda eelistabki, et on nö korralik blogi, mida võib tütrele ka lugeda anda. 😀

Mugavuse osas mul väga vahet pole. Kummaski on omad head ja vead. Kuna ma olen mõlemat platvormi nüüd ligi kaks aastat juba kasutanud, siis olen mõlemaga harjunud. Mulle meeldib, et WordPress saadab mulle telefoni teavituse, kui kommentaar on tulnud, siis saan kohe vastata. Bloggerisse pean iga kord eraldi sisse logima, et näha, kas on kommenteeritud. Siis võib vahel mitu päeva minna, enne kui vastuse minult saab. 😊 Ja lisaks mulle tundub, et WordPress jätab kuidagi professionaalsema mulje. Aga kommiraha teenimise seisukohalt on ta jälle keerulisem, sest selleks peaks tasulise versiooni looma. Hetkel ma kogungi Bloggeri reklaamiraha, et seda WordPressi tasulisse versiooni investeerida, lihtsalt huvi pärast näha, kas tasub ära. 😊

P.S. Kui sul tekkis nüüd soov lugemisplatvormi vahetada, siis Bloggeri konto leiad siit.

Lugeja küsis: Mulle on postitustes silma jäänud, et sa kasutad koos mõisteid “naised” ja “hormoonid”. Ma ise igapäevaelus ei oskaks neid reaalsuses kuidagi siduda. Kas see on üks asi, mida sa paned postitustesse tögamisena või sa ise igapäevaselt/tsükliliselt tunnedki hormoonide mõju? Mulle ei ole silma jäänud, kas sa võibolla oled kirjutanud oma pms-i või pmdd kogemusest või on see ikka huumoriga mõeldud.

Mina tunnen hormoonide mõju igapäevaelus väga tugevalt. Enne, kui ma adusin seda, kui suurt mõju nad minu enesetundele avaldavad, olin ma väga suures segaduses. Aga kui ma hakkasin nägema mustrit, et mis tsükliperioodil ma olen rahulikm, ergem, melanhoolsem, kergesti ärrituvam jne, siis mu elu muutus tunduvalt loogilisemaks ja paremaks. Kuna mul on väga regulaarne tsükkel, siis ma arvestan sellega ka oma puhkuseplaane tehes, trenne planeerides jms.

PMSi ja PMDDi mul enda teada ei ole. Enne päevi olen ma pahur ja suure isuga, see on parim aeg teha suurte raskustega trenni või muud rasket füüsilist aktiivsust nõudvaid töid, näiteks koristamist, mööbli monteerimist, liigutamist. Samas, ovulutsiooni ajal olen ma õrn ja ei jaksa üldse suuri raskusi liigutada, siis olen suhtlemises kõige produktiivsem. Menses on mul alates teisemeeast valulik olnud, aga reeglina ainult esimene päev ja selle vastu aitab mõõdukas füüsilisne koormus. Viimase poole aasta jooksul olen märganud muutust selles, ja “päevad” on muutunud valulikumaks ning selle vastu ei aita ka trenn ega tablett. Ilmselt keha valmistub juba vaikselt menopausiks ja see käib asja juurde.

Nii et jah, hormoonide üle ma nalja ei tee. Usun, et see on iga naise puhul individuaalne, kuidas ja kui palju need täpselt mõjutavad, aga isiklikult minul dikteerivad need kohutavalt palju ja kui ma seda aktsepteerin, siis on mu enda elu lihtsam ja rõõmsam. 😊

Lugeja küsis: Kas sa kasvasid kristlikus kodus või kuidas üldse usu juurde jõudsid? Kas oled mõelnud mõnda teise kogudusse minna või oled kogu selle teema ja oma suhte jumalaga praegu elust välja lülitanud?

Minu vanemad hakkasid Jehoova tunnistajatega piiblit uurima siis, kui ma olin umbes kümneaastane. Olin veidi enne seda ise hakanud usu vastu huvi tundma ja käisin koos paari koolikaaslasega adventistide pühapäevakooli tundides. Enne seda meie peres väga jumala juttu polnud, kuigi isapoolne vanaema oli õigeusklik ja selles kirikus olin ka õega ristitud. Kui vanemad hakkasid rohkem JT läbi käima, siis mingil hetkel ema suunas mind eestikeelsesse JT kogudusse, nad isaga käisid vene keelses grupis. Nii et põhimõtteliselt vist kasvasin kristlikus kodus.

Teise kogudusse ma ilmselt ei lähe. Hetkel ma ei tunne ka vajadust selle järgi. Osa minust usub siiski seda, et on üks kõrgeim intelligentne valitseja, aga ma olen jõudnud järeldusele, et minust ta huvitatud pole ja kuna ma tunnen, et ma ei saa kunagi nii tubliks ja korralikuks kristlaseks, kui peaks, siis ma ei suuda selle süümepiinaga elada ja mul on lihtsam olla täiesti pagan ja patune. Ilmutuseraamatus on salm, mis kõlab nii: “Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oleksid sa ometi külm või kuum! Aga et sa oled leige, mitte kõlm või kuum, siis sülitan ma su välja.” (Ilm. 3:15,16). Kuna ma ei suuda olla usu suhtes nii kuum, kui Jumal ootab, siis ma pigem olen täiesti külm, sest pooliku südamega jumalakartilikkus on mõttetu.

Teiseks, tundub, et seksuaalsus on su elus üsna olulisel kohal. Kas nii oli see ka abielus või hakkasid alles pärast lahutust seda maailma avastama?

Huvi seksi vastu tekkis mul väga noorelt. Ma arvan, et võisin olla 11-aastane, kui see mind huvitama hakkas. Abielus oli seks väga kesksel kohal. Õnneks meil abikaasaga klappis päris hästi ja olime mõlemad sarnaselt meelestatud. Arvan, et see hoidiski meid nii pikalt koos, muidu oleks lahutus vast kiiremini tulnud. Aga minu tõeline seksuaalsus tärkas alles kolmekümnendates, kus avastasin tahke, millest varem mõeldagi ei osanud. Ma arvan, et see on paljudel naistel nii. Saadakse oma kehaga sõbraks, lastakse lahti stigmadest, katsetakse uusi võimalusi, ollakse julgemad ja uudishimulikumad.

Ja kolmandaks, kas sul on mingeid töö- või karjäärialaseid ambitsioone, st kelleks sa tegelikult saada tahad :)?

Mind köidab mõte kirjutamisest. Tööalaselt. See on küll veidi unistusemaiguline, aga nii kaua kui end mäletan, siis olen alati mõelnud, et ma tahan olla kirjanik. Isegi blogi kirjutamine täidab mind suure rõõmu ja rahuldustundega. 😊

Lugeja küsis: usust… et kui vanaema oli õigeusklik, et kas tema jaoks oli JW ok või kuidas tal olla lasti jne? 

Vanaema oli surnud selleks ajaks, kui JT meie uksele koputasid, seega sealt poolt mingit vastuseisu ei tulnud. Emapoolsed sugulased pole siiani leppinud sellega, et ema usku pöördus. Arvestades, kui tulihingeline ta oli, siis väga ei imesta ka. Mind ennast hirmutavad samuti need, kes on väga dogmaatilised ja nö usust pimestatud. Kahjuks on selliseid igas usus. Kui kalduvus on, siis see lööb välja. Kuna ma isiklikult hindan iga inimese vabadust uskuda seda, mida ta tahab ja oma usku praktiseerida viisil, kuidas talle meelepärane on, siis teistele oma usu pealesurumine on mulle alati vastumeelne olnud.

Aga seksuaalsusest, mis arvad kõigist neist kursustest, mida tänapäeval korraldatakse – massaažid, naiste naudingu, šamanistlikud jne?

Ma pole lõpuni aru saanud nendest kursustest, kui aus olla. Et milleks või kelle jaoks need vajalikud on. Ehk tõesti inimestele, kes on selles osas väga ebakindlad või kes tunnevad, et teadmisi jääb vajaka. Pigem on see minu jaoks trendiküsimus, et saadakse linnuke kirja. Üks tuttav meesterahvas rääkis, et tema abikaasa käis Kärsini koolitusel. Maksis suure raha, et õppida oma meest rahuldama. Tulemuseks oli see, et ühe korra proovis seda mehe peal ja edasi läks ikka nii nagu ennevanasti. Usun, et rohkem on seks seotud oma partneri tunnetamisega, mitte oskustega. Iga inimene on erinev, dünaamika partneritega erinev. Ma ei saa iga mehega olla voodis samasugune, ma pean ennast kohandama vastavalt mehele. Ideaalse stsenaariumi järgi kohandab ka mees end vastavalt minule. Seks on nagu tants, mille meloodia ja koreograafia pannakse paika asjaosaliste poolt. Mida rohkem harjutada, seda paremini see välja kukub. 😊 

Ma ei arva, et seksuaalsus vajab lahutust. Pigem vajab see usaldust ja turvatunnet. Ma ei arva mingilgi moel, et mu seksuaalsus oleks abielus kängu jäänud või vähem arenenud. Väga palju sõltub partnerist. Muidugi, kui teine pool on konservatiivne või aseksuaalne, siis see seab piirid, aga kui mõlemal on huvi ning ollakse valmis proovima, siis on ühe partneriga siiski paremad võimalused oma seksuaalsus teisele tasemele viia, kui pidevalt partnereid vahetades. Nii näib mulle. Ja see, et ma usklik olin, ei piiranud ka mu seksuaalset eneseväljendust. Saan seda praegu kinnitada, olles lahutatud pagan. 😉

Lugeja küsis: Oled sa kunagi mõtisklenud JW kogukonnas kehtivate postulaatide üle, võrrelnud neid teiste kogukondade tavade ja kommetega? 

Suur osa JT õpetustest koosneb sellest, et võrreldakse uskumusi teiste religioonidega. Usk ja uskumused on võetud algosadeks, analüüsides nende algupära, teaduslikku tausta, kasulikkust ning kooskõla ülejäänud õpetustega. Seetõttu on JT usus ka palju seda, et õpetusi sõnastatakse ümber, kuna on selgunud, et see pole teiste õpetustega kooskõlas. JT põhiline argument on see, et kõik õpetused peavad olema pühakirjaga põhjendatud. Teistes religioonides on suur rõhk ka traditsioonidele, mis on üle võetud paganatelt. Üldiselt võib kindel olla, et kui JT midagi teistmoodi teevad, kui luterlased või katoliiklased, siis sellepärast, et nii on Piiblis kirjas. Kõige rohkem on sarnasust juudiusuga ning peamiste kristlike religioonidega. Idamaa usundid on erinevamad, kuna seal on pole mitte üks Jumal, vaid palju jumalaid, keda kummardatakse.

Lugeja küsis: Millisena sa oma elukäiku lapse/noorena ette kujutasid, mis sellest niimoodi ka läks ja mis ei läinud? Ja millest on kahju ja mille üle on just hea meel? 

Põhimõtteliselt võin öelda, et mu elu ei läinud üldse nii, nagu ma teismelisena seda ette kujutasin. Noorena arvasin, et jään pikalt vallaliseks, teen karjääri ja soetan oma kodu. Tegelikult aga läksin noorelt mehele ja sain kiiresti neli last ning karjääri hakkasin tegema alles pärast lahutust. Mul on kahju sellest, et ma noorena rohkem koolis ei käinud. Aga mul on väga hea meel, et ma lapsed sain, kuigi nad polnud planeeritud. Täiesti siiralt ütlen, et tänu lastele oli mul pärast lahutust lihtsam ennast kokku võtta ja teha oma parim, et nende elu oleks parem, kui minu lapsepõlv.

Kas sul on kiikse? Milliseid? Kummalt poolt vetsupaber peab jooksma, pealt või alt? 😀 

Kiikse on mul väga palju. 😀 Vetsupaber peab pealt jooksma, muidugi. Kiikse on raske nimetada, need on ju osad minu isiksusest. Minu jaoks normaalsed asjad võivad kõrvaltvaatajale tunduda jubeda kiiksuna. Näiteks on mul kiiks see, et ma ärkan hommikul tund aega enne kodust lahkumist. Ilmselt piisaks enda korda seadmiseks ka tunduvalt lühemast ajast, aga mulle meeldib see, et ma saan rahulikult ennast sättida. Mulle meeldib triikida, triigin hea meelega ka voodipesu, kuigi ma saan mõistusega aru, et pärast esimest poolt tundi triigitud linade vahel näevad need välja, nagu nad poleks iial triikrauda isegi eemalt näinud, aga see ei lähe mulle korda. Mul on kapis riided värvi järgi heledamast tumedani riidepuudel rippumas. Aknad peavad mul puhtad olema. Praegune aastaaeg, kus õues on miinuskraadid ja aknaid ei saa pesta, on minu jaoks kohutav piin. Õnneks on hommikul nii pime, et ma ei näe kui mustad on aknad ja õhtul sama, aga nädalavahetused on traumeerivad. Praegu rohkem kiikse meelde ei tule, aga neid on. 😀

Kas on toite, mida sa üldse ei söö? Toite, mis väga maitsevad? 

Pigem söön kõike. Ilmselt on asju, mida ma pole proovinud, aga kui avaneb võimalus, siis ikka maitseks. Mulle maitseb Itaalia köök, pasta, pitsa, neid võin igas asendis süüa.

Milles sa väga hea oled? Mida üldse ei oska?

Oi, ennast kiita… 😁 Ma arvan, et ma olen üsna hea autojuht, hea koristaja, hea kuulaja, mul on annet sisustada, süüa teha, ma olen tähelepanelik, hooliv, hea huumorimeelega… läks Tinderi profiiliks ära. 😂 

Ma ei oska üldse käsitööd, koolis oli see minu jaoks talumatult raske. Matemaatika on keeruline, kuigi loogiline mõtlemine on üle keskmise. Eesti keele grammatikaga maadlen jätkuvalt. Ma kahtlustan, et ma ei oska suhteid hoida ja see teeb mind natuke kurvaks.

Lugeja küsis: Mis su nimi siis nüüd täpselt on praegu? Kas Katarina, Katerina, Katariina? Ja kas kasutad ka hüüdnimesid?

Möödunud oktoobris muutsin ametlikult oma eesnime Katerinaks. Pikalt kaalusin, et kas jätan Katerina või Katarina. Sõbrad soovitasid, Katerinat, et see on veidi omanäolisem, kui Katarina. Ja nii jäigi. Vanast Jekaterinast sai “Je” lahutatud ja siin ma nüüd olen. Je-ta. Hüüdnimesid ei fänna. See on olnud nii umbes viimased kümme aastat. Mul väga vahet pole, kas kutstakse Katarinaks, Katerinaks või Jekaterinaks. Ärritun, kui kutsutakse Katiks või Katjaks. 

Lugeja küsis: Kas oled eluga rahul? Mida veel soovid saavutada? 

Suures olen rahul. Eks ikka on halvemaid ja paremaid päevi, aga ärevust ja rahutust on iga mööduva aastaga vähem. Olen tasakaalus, või umbes nii. 

Tahaks jõuda selleni, et teha rahu minevikuga ja lasta sellel vähem end defineerida ning meeleolu mõjutada. Päris äge oleks raamat kirjutada ja avalada. No ja armastust tahaks oma ellu jätkuvalt. Armsamat, on vist õigem, armastust on.