"Väikesed naised"

“Little Women”
2019
Režissöör: Greta Gerwig
Näitlejad: Saoirse Ronan, Emma Watson, Florence Pugh, Eliza Scanlen
Metascore 91

Teie, kes te arvate, et minu “arvustusi” peaks kuidagi tõsiselt võtma, mõelge ümber. Reegel on see, et kui mina annaks filmile/raamatule kõrged punktid, siis kriitikud arvavad teisiti. No ja vastupidi ka loomulikult. Kohe mitu filmi vaatasin möödunud nädalavahetusel ja ainult ühega langesid minu punktid kriitikute omadega kokku.

Ilmselt see pole päris õiglane, kuna mulle ka raamat ei meeldinud. Üks sõbranna oli sellest tohutus vaimustuses. Rääkis raamatust nii palju ja kuna ma sõbrannast palju pidasin, siis lugesin ka. No ei. Pole minu teetassike. Siis olin ma muidugi noor ja ei analüüsinud, et miks ja milleks. Nüüd, vaadates filmi, hakkasin mõtlema, et miks.

Miks mind see lugu absoluutselt ei liiguta? Kõik on ju olemas. Ja ometi, minu poolt nullring. Võibolla on asi minu jaoks väheusutav. Et ühes peres kõik lapsed nii andekad, ja kõik omal moel. Või, et nad omavahel nii hästi läbi saavad. See üks stseen, kus nad karvupidi kokku läksid, see näis päris. Aga see ninnu-nännutamine, võeh!

Tegelikult ma esialgu mõtlesin, et ma üldse ei kirjuta midagi. Olen Maelt õppinud, et kui sul midagi head öelda pole, siis hoia suu kinni. Selle suu kinni hoidmisega mul läheb veel aega. Kunagi. Ühel päeval.

Ma palun, teile, kellele meeldis, ükskõik kas raamat või film, palun aidake mõista, mis selle fenomen on? Mis kõnetab? Miks ta nii armastatud on?

"Pommuudis"

Bombshell
2019
Režissöör: Jay Roach
Näitlejad: Charlize Theron, Nicole Kidman, Margot Robbie, John Lithgow jpt.
Metascore 65

Mulle väga meeldis. Terve seansi istusin kinotoolis ja hoidsin kümne küünega käetugedest kinni, sest see oli minu jaoks tõeline emotsionaalne rollercoaster. Siinkohal vist tuli kasuks ka see, et ma küll treilerit olin näinud, aga sisusse väga ei süvenenud. Nii-öelda eelarvamuste vabalt läksin vaatama.

Lühidalt siis tegu 2016. aasta “Me too” skandaali tikutõmbamisega, millest lahvatas leek. Kui ma oleks seda ette teadnud, oleksin filmi kohe alguses teatud eelarvamusega suhtunud. Aga see, kuidas lugu arenes, see pani mind teatud asju elus ümberhindama. Ja sellised ongi minu meelest head filmid. Kus sa kinosaalist väljudes tunned, et miski sinus muutus. Mingid arvamused said ümberkukutatud, mingid suhtumised said kõigutatud.

Ahistamisest olen kirjutanud üsna palju. Teinud selle üle nalja, öelnud, et see on liialdatud teema, ja üldse, milleks vana asja päevakorda tuua. Pärast selle filmi vaatamist, ma enam nii ei mõtle. Ma arvan endiselt, et paljud inimesed ei saa täpselt aru, mis see ahistamine üldse on ja arvatakse, et kui mõni ebameeldiv isik teeb ebamugaval moel seksuaalse alatooniga lähenemiskatseid, siis see ongi kohe ahistamine. Ei, see pole ahistamine. Ja need, kes eelkirjeldatud olukordi ahistamiseks tembeldavad, ongi paljus süüdi selles, et inimesed ahistamisse tõsiselt ei suhtu.

Ahistamine on vägivallaakt. Ohver tunneb, et teda on alandatud ja sunnitud tegema midagi, mis on läinud vastuollu tema tõekspidamiste ja moraaliväärtustega. Ja seda selleks, et teda tõsiselt võetaks.

Loomulikult võiks mõelda, et miks sa kaasa lähed sellega? Miks sa ei tõuse püsti ega lahku ruumist? Miks sa lased sellel jätkuda?

See pole nii lihtne. Enamasti ei ütle ahistaja sulle, et davai, nüüd põlvili ja tee mind õnnelikuks. Mitte kohe. Käib kassi-hiire mäng, kus otseseid tõendeid ahistamisest võib olla väga keeruline, kui mitte võimatu, välja tuua. Puudutused, pilgud, vihjed. Ja kui sa kaasa ei lähe ning sind vallandatakse või jäetakse ametikõrgendusest ilma, siis ei saa sa ju minna ning öelda, et mind ahistati, sest siis sa oled lihtsalt kättemaksuhimuline emotsionaalselt ülesköetud naisterahvas.

Ja mis teeb need juhtumid veel eriliselt keeruliseks on teiste suhtumine. Teiste naiste suhtumine. Mõeldakse, et milleks sa räägid, mis see sulle annab, mida sa loodad sellega saavutada? Ja samal ajal mõeldakse, et aga miks nüüd, miks sa juba varem ei rääkinud?

Sellepärast mulle see film meeldiski. See seadis asjad, vähemalt minu jaoks, õigesse perspektiivi. Näitas emotsioone, mõtteid, motiive tegude taga. Miks naised sellest ei räägi ja miks räägivad. Näitas ka seda, et naine naisele on hunt. Kui õelad, kriitilised, pahatahtlikud ja kitsarinnalised nad on. Ja me elamegi meeste maailmas, kus mehed seavad reegleid ning naised toimetavad nende reeglite järgi, meeldib see neile või mitte. Miks nad seda teevad? Sest keegi ei räägi! Eriti marginaalne oli minu jaoks see, et vallandatud ahistajad said skandaali tagajärjel suurema rahalise kompensatsiooni kui ohvrid. No millest me veel räägime, ah?

Minu jaoks üllatav, et filmil nii vähe punkte on. Näitlejatöö on fantastiline. Mu süda murdus, kui Margot Robbie nuttis, väga tugev esitlus. Aga noh, neid punkte ei saagi alati usaldada. Üks film, mis mulle ka pigem meeldis, oli samuti ülimadalate punktidega, ja hiljem selgus, et kuna filmis näidati loomapiinamist, siis loomakaitsjad olid teinud üleskutse filmi boikoteerida ja selle reitingut alandada. Ja kuna antud film pole samuti paljudele meeldiv vaatamine, siis see selgitaks ka neid punkte. Aga ausalt, väga hea. Mitte mingi pehme roosa karvakera, vaid terav ja kiire nagu piitsaplaks.

Eesti Nokia

Käisin mina ka kinos “Ükssarvikut” vaatamas. Mulle väga meeldis. Tõesti. Selline hea lahe film oli. Lõpuosas veidi hakkas venima, aga seda tajusin ainult korraks. Üldine mulje oli väga hea. Sain korralikult naerda (“He’s an Uber driver, he just doesn’t know it jet.“) Ja see juba on midagi. Tavaliselt ma heal juhul haletsusest veidi muigan.

Ma arvan, et see teema kõnetab enamikku eestlasi. Ma ei tea kedagi, kes ei teaks kedagi, kes poleks tänasel päeval üht või teistpidi mõne start-upiga seotud või seotud olnud. Mul on üks väga lähedane sõbranna, kes töötab programmeerijana, oma poeg õpib IT-d. Ja üsna sageli käib tutvusringkonnas  läbi teema, et keegi lõi äpi või mõtleb, et selline äpp peaks olemas olema. Minu meelest sigalahe, et ideid on ja on ka piisavalt nuppu ning algatust, et asi teoks teha.

Ma ei tea, kas see oli teadlik valik, või kokkusattumus, või kujutan mina seda endale ette, aga “Ükssarviku” idee luua isesõitvad jalgrattad, noh, mulle meenutas see möödunud suve suurt moehullust, mis mind autojuhina aegajalt küll surmani vihastas – nimelt need elektrilised tõukerattad. Ei noh, idee on ju suurepärane iseenesest. Geniaalne lausa. Taavi ka just humoorikalt kirjeldas oma kogemust tõukekaga linna peal vuhisemisest, ja nii on ta ju suurepärane liiklemisvahend. Keskkonnasäästlik ja puha. Aga mina sain küll mitu minisüdarit sel suvel, kui mulle ootamatult mõni tõukerattaga liikuv subjekt ülekäigurajale tohutu kiirusega ligines. Kui jalakäija tuleb, siis seda sa juba eemalt näed. Rattureid ka. Aga tõukerattaga liiklejad ilmuvad justkui eikuskilt ja ega ma ju ka mõni sensitiiv pole, et aru saada mis tal peas toimub ja kas ta nüüd võtab hoo maha või kas tal on üldse plaanis sõiduteed ületada. Igatahes, väga hirmus!

Ei noh, ma saan aru, et jalakäijatel ning ratturitel on üldse arusaam, et kõik autojuhid on lubadega sotsiopaadid, kes ainult peale passivad, et mõni süüta teekäija alla ajada, poriga täis pritsida või mõnda muud moodi staatust demonstreerida. Ma saladuskatte all võin tunnistada, et tegelikult see nii ei ole. Me, autojuhid, oleme ka kõik tavalised inimesed ja enamik meist on vähemalt kuusteist aastat elust olnud samuti eelkõige jalakäijad. Jah, vahel ikka juhtub, et me sõidame liiga suure hooga läbi lombi, aga ausalt, meil on alati tükk aega ilgelt vastik tunne sees sellest. Me ei tee seda meelega. Kui me vähegi näeme seda lompi ja jõuame reageerida, siis me teeme seda. Luban. Sama kehtib ülekäigu rajal. Me tahame tegelikult peatuda ja teid üle lasta. Me väga sageli laseme teid teed ületada ka täiesti valest kohast. Isegi signaali ei anna alati. Aga sellised trikid, kus keegi ootamatult tee peale kargab, passib ülekäiguraja ees ja ise ka ei tea kas ta tahab minna üle tee või lihtsalt poseerib seal, hakkab käega vehkima, kui me pööret sooritades teed anname (seadus nimelt käsib teile teed anda, see pole meie kiiks), need on veidi ebalahedad. Keegi mingit äppi ei taha selle vältimiseks luua?