Sa peaksid seda teist tüüpi nägema!

Lõpuks see siis juhtus. See litakas, mis mul soolas oli. Paraku pean teid kurvastama, et mina ei olnud avariis süüdi. Süüdi oli see, keda mina kõige rohkem liikluses kirun – argpüks. Aga kõigest täpsemalt.

Sõitsin mina suures rahus ühel tavalisel neljapäeval mööda Pärnu maanteed Kesklinna poole. Kino Kosmose juures tahtsin vasakule keerata Tõnismäe poole. Minu ees sõitis üks punane Nissan, kes hakkas samuti vasakpööret sooritama, aga ehmatas ära, kuna vastassuunast tuli tramm ja talle tundus, et ta ei jõua oma manöövrit sooritada ning otsustas tagurdada. Jah, loomulikult ma nägin, et ta lükkas tagurdustule sisse, aga kuni ma vaatasin, et kas mul on ruumi tagurdada, sest minu taga seisis veel kaks sõidukit, tagurdas daam mulle juba otsa. 

Teate kuidas sellega on, tagumine sõiduk jääb alati süüdi. Mida sa ronid sinna, onju. Proua tuli autost välja ja teatas, et ta üldse ei näinud, et ma tema taga olin. No jah, arvestades kui kiiresti ta tagurdas, siis mulle jäi pigem mulje, et ega ta väga hoolikalt neid peegleid ei uurinud ka. Küsis, et kas ma ei näinud, et ta tagurdab. No nägin, aga sa ei andnud ju mulle võimalust reageerida. Ja tegelikult sul polnud mingit põhjust ka tagurdada, sest tramm peatus, mitte ei liikunud edasi. Ma saan aru küll, et liiklus on väga hirmus, eriti kui seal on lisaks endale veel teisi sõidukeid ka, aga nagu tegelikult? Kes tuleb selle peale, et lihtsalt lambist keset liiklust tagurdada? Isegi kui tal oleks olnud põhjust. Kui sa lähened ristmikule ja pead ületama trammiteed, siis võiks ju enne riske hinnata, ega sa trammile ette ei jää. Ja ta ei jäänud. Mitte mingit reaalset põhjust polnud tagurdada.

Õnneks tunnistas ta ise ka, et tema süü. Akti me kohapeal ei koostanud, vahetasime kontakte ja tegime pildid. Väga rumal. Ma tegelikult ei soovita. Jäin lootma inimese aususele. 

Võtsin ühendust ka oma kindlustuspakkujaga, et selline asi juhtus ja esitasin kahjuavalduse. Käisin ka töökojas, et nad teeksid kindlustusele hinnapakkumise kahjude taastamiseks. 

Puänt on ka loos. Umbes aasta tagasi kirjutasin ma sellest, kuidas mul üks esituli hakkas niiskust sisse võtma. Püüdsin seda taastada, aga lõpuks tuli see ikkagi välja vahetada. Pakuti originaal varuosa ja B varuosa. Ma otsustasin võtta B, sest ma olen vaene üksikema ja too oli 70% soodsam. Tehti ära, aga ei vedanud mul sellega. Tegemist oli vist mingi praagiga, igatahes hakkas see niiskust sisse võtma ja pidevalt oli esituli udune. Mõtlesin, et peaks ikkagi selle investeeringu ära tegema ja originaali tellima. No ja nüüd läheb vist nii, et ma ei peagi seda väljaminekut tegema. 

Eks ma hoian teid kursis.

Krokodillidest

Kaks aastat tagasi saabus täiesti ootamatult ja pikema sissejuhatuseta mu ellu üks tumedapäine, heledanahaline skandinaavlane. Mul puudus tema järgi vajadus ja igatsus. Aga see oli armastus esimesest silmapilgust ja kuigi esimene aasta oli meie kooselus niimõndagi ebameeldivat, siis ei kujuta ma elu ilma temata enam ettegi. Jah, sõbrad, on tulnud aeg minu iga aastaseks autopostituseks. Nagu näete, kui suhtes on kõik hästi, siis pole sellest midagi kirjutada, kõik sujub ja on korras, aga kui jamaks läheb siis on kohe vaja vinguda ja iriseda ning sõbrannadelt “ta oli algusest peale mölakas” kuulda. 
Minu ilus mölakas
Käisin üks päev Vollit pesemas. Pesula oli lahedalt tühjavõitu ja ma kohe naudinguga pesin ning kuivatasin oma härrat. Veidi eemal, tolmuimejate juures, puhastasid oma sõpra kaks noormeest. Ühtäkki tuleb üks neist minu juurde, vabandab tülitamise pärast ja küsib, et ega mul juhulikult krokodille pole, neil nimelt auto aku tühjaks saanud. Kust see tüüp üldse tuleb sellise nahaalsuse peale ja eeldab, et mul on autos käivituskaablid? Nagu? Ma olen siin tunkedes õline mehaanik või? See, et ma ise autot pesen tähendab automaatselt seda, et ma teostan kõiki hooldustöid oma autol või? Mul on sellisteks puhkudeks autoabi. Või peaks see olema vihje sellele, et mul on nii vana auto ja vähemalt korra nädalas pean teda elule turgutama? Solvusin väga. 
Kuigi ilmselt poleks pidanud. Tavaliselt olen ma ainuke naine käsipesulas. Või õigemini, ainuke naine, kes reaalselt autot peseb, mõned prouad on seal oma meestele moraalseks toeks – there, you missed a spot! Ehk paar korda aastas näen ka naisi oma tibukesi pesemas, aga tõesti, see on haruldane nähtus. Kas kõigil autoomanikest naistel on tõesti nii tublid mehed, et pesevad oma naise autot? Ma olen seal nagu üks poistest, pole siis ime, et tullakse krokodille küsima. Ainult üks kord oli ebameeldiv juhtum. Olin juba auto pesnud ja tegelesin hoolikalt kuivatamisega. Mootori mürisedes tagurdab mu kõrvale üks Porsche. Suur must Cayenne. Must, selles  mõttes, et värv, mitte määrdunud. Kuigi natuke vist oli, sest pessu ta tuli ju. Igatahes, ma rahulikult teen seal oma asja ja see sõidab mu Vollile sülle, kuigi seal oli ruumi küll ja veel. Aken oli mehel lahti ka ja vene tümakas mürtsus. Ütlesin lõpuks, et “jah, härra, ma juba märkasin, et teil on väike peenis, pole vaja mulle selga ronida!” siis lõpuks peatus. Saate aru, mehel oli autonumbrimärk “NMBR YX”. Nagu. Onju. Eks. Siin polegi midagi muud öelda.
Autos on mul üldse häbiväärselt vähe kraami. No mul on seal üks varurehv ja tungraud, esmaabi pakk, niisked salvrätikud ja ongi põhimõtteliselt kõik. Kuna mul Volli saab suvel nii vanaks, et talle tuleb edaspidi hakata kord aastas tervisekontrolli teostama, siis olin sunnitud ka kohustusliku turvavarustuse soetama. Automaailmas müüdi komplektina kõik vajalik. Kui oleksin need asjad eraldi ostnud, oleksin saanud soodsamalt, aga mulle meeldis see, et need asjad olid kotis, sest muidu oleksid need esemed mööda pagasiruumi iga kurvi peal kukerpalle visanud. 
Kotil on krõpsuribad, mis hoiavad selle kenasti omal kohal
Kotis on tulekustuti, ohukolmnurk, tõkiskingad ja esmaabipakk. Ohuvesti ostsin eraldi juurde
Ka selle õnnetu esitule lasin ära vahetada, sest korda teda ei saadud, kuigi prooviti. Uue perioodi liikluskindlustusarve oli juba väike ja armas, kasko jälle veidi kõrgem, sest noh, teate ju küll. 
Okei, reaalsus on tegelikult selline. Trennikott ja poekott on mul ka pagasis 99% ajast
Ega mul muud midagi lisada polegi. Vaikselt elame koos, käime kohtingutel ja väljendame üksteisele kiindumust – mina teen talle pai ja jätan kapotile südameid, tema stardib igal hommikul ja saadab mind töö juurde. Vahel ma ikka vaatan nooremaid mehi ka, midagi pole teha, olen juba selline ebalojaalne, aga hoian end vaos, parem varblane peos kui tuvi katusel. Aa, nendest tuvidest tahtsin ma ka rääkida. Te olete ka märganud, et sel aastal on neid fekaalipildujaid kuidagi rohkem kui tavaliselt? Üks päev rääkisin kliendiga, kui kajakas temast üle lennates täpselt lagipähe lasi. Väga naljakas oli. Noh, minul vähemalt, sest minu pähe ei lastud ju. Aga kui ma olen Voldemari puhtaks kraapinud, siis pole üldse naljakas, kui ta pasarahega üle lastakse. 

Rullnokkadest

Oi kui toredat artiklit ma just lugesin! Pean lihtsalt jagama teiega!

Sissejuhatuseks nii palju, et teisipäeva hommikul oleksin ma peaaegu eessõitvale mersule sisse sõitnud. Põhjus: vahtisin kõrvalrajal liikuvat hõbehalli sõidukit. Näen, et kere on justkui Volvo, aga velgedel logo puudub. Tagumiku peal suurelt HEICO kirjas. Lõpuks õnnestus mul tast veidi ette saada ja siis nägin ma ka ees Volvo märki. No jube põnev, eks ole! No ja nii oligi, et napilt jõudsin pidurit vajutada. Sõbranna arvas, et see oleks olnud avariiks täiesti adekvaatne põhjendus. Sest kui sul on ikka vaja teada, mis mark kõrval liigub, siis sul on vaja teada.

Foto internetist

Täna hommikul vihastasin ma ühe Audiomaniku peale. Esiteks ma sõitsin tema taga, kuigi see hais mis sealt tuli oli jõhker. No kulla inimene, eks, vaheta filtreid ja tee hooldust, meil siin lennupiletite hinnad selliste kaakide pärast tõusevad, kes ei raatsi autot õigeaegselt hooldada ja lasevad filtrite andurid masinalt maha võtta. Väga kuri olen teie peale! Ausalt! Sõida bussiga, kui sul pole vahendeid oma sõidukit korras hoida! Mõtle järeltulevate põlvede peale või miskit! Arrgghh! Igatahes, haiseb ja siis veel jokutab ka täiesti tarbetult. Tegin möödasõidu ja mida ma näen! Vastik keskealine paksmagu istub roolis ja näpib oma telefoni samal ajal! Lihtsalt jube! Kolakat sellistele, ausalt. Isiklikult pean selliseid tolakaid liikluses palju suuremaks ohuallikaks, kui neid kes kiirust ületavad. Kas sul on, nagu, tõesti raske paarkümmend minutit telefonist käed eemal hoida? Mingit enesekontrolli pole? No jah, ma saan aru, et kui sul on mitmekümne aastane sõidukogemus ja avariisid eriti hinge peal pole, siis tekibki surematuse tunne, et ma tean niigi, ma olen olukorra peremees.

Aga nüüd siis artiklist.

Isiklikult mul on selle lühikese aasta pluss nelja kuuga olnud mitu olukorda, kus ma tean, et ületan kiirust, aga politsei peatab minu kõrval samal kiirusel liikuva bemmi. Noh, Volvo eelised. Pensionäride auto. Ja suur oli minu üllatus, et Maanteeameti liikumisrikkumise statistika järgi on Volvod lausa neljandal kohal! Pensionärid my a** 😂

Kõige rohkem meeldib Volvoristidele kiirust ületada, isegi rohkem kui Audi omanikele. Ka napsusena ei löö kõik Volvoomanikud sõitudele risti ette ja see punane tuli näib meile kohati soovituslik olevat. Mis mind rõõmustas, oli see et turvavarustuse nõudeid rikuvad Volvo omanikud pea kõige vähem. Veidi ilusam võiks see tehnonõuete rida olla, aga noh, pole ka kõige hullem.

Igatahes, sain veidi inffi jagada ja veelkord rõhutada, et see pole üldse ainult minu süü, et ma Volliga kiirust ületan. Mina olen täiesti ontlik Ladaomanik oma hingelt.