Kümne aasta pärast

Nädalavahetuse öösel sain sõnumi. Nägin seda alles järgmisel hommikul, sest mul on selline naljakas hobi, et ma öösiti magan. Ei olnud pojalt seekord. Oli kunagiselt… teate, ma ei teagi, kuidas teda kutsuda või kes ta mulle oli, või mis meie vahel oli. Mina muidugi siis, kui see miski oli, arvasin, et me oleme suhtes, sest kõik märgid kinnitasid mulle seda, aga tema raius vastu, et pole see mingi suhe. No jumal temaga. 

Ega mul halbu mälestusi pole. Oli mis oli. Ei kahetse, et me teed ristusid ja ammu juba ei kahetse seda, et sealt midagi suurt välja ei kasvanud. 

Seda, mis mõtted tema peas on, seda ma ei tea. Kuna mind vastused ei huvita, siis ei viitsi küsida ka. 

Loojaalsete lugejatena teate, et see on minu jaoks muster. Poiss kohtub tüdrukuga, jookseb tal järel, plika armub ära ja poiss ütleb, et ma ei näe sind naisena, oleme lihtsalt sõbrad edasi, mina ütlen, et mul juba on sõpru, ma tahaks meest ja lõpetan suhtlemise ning see vend tuleb aastate, aastakümnete, pärast jutuga, et ma olen sind terve elu armastanud, aga kunagi, siis kui sina mind tahtsid, olin ma argpüks, aga nüüd ma olen julge. 

Ja ma tean, et raamatutes ning filmides ning popmuusikas on see kõik muidugi nagu mingi üliromantiline ja aww. Ainult, et päris elus on hoopis nii:

Jah, sa võid mulle meeldida. Väga. Ma olen ilmselt arust ära, unistan sinust hommikust õhtuni, kujutan ette ühist tulevikku ja minu meelest oled sa parim asi, mis minuga on juhtunud. Täna. Sellisena nagu sa täna oled. Omadustega, mis sul täna on. Suhtumisega, mis sul täna on. Traumadega, mis sul täna on. Väärtushinnangutega, mis sul täna on. Eesmärkidega, mis sul täna on. Harjumustega, mis sul täna on. Sest sinu omadused, suhtumine, traumad, väärtushinnangud, eesmärgid ja harjumused haakuvad minu omadega. Ja kui me oleks koos, siis me kasvaks koos. Meie omadused, suhtumised, traumad, väärtushinnangud, eesmärgid ja harjumused põimuksid üksteisega läbi, need toetaksid üksteist ja põrkuksid üksteiselt. Aga kui sa lähed. Lähed mu elust ära. Aastateks. Kümneteks aastateks, siis nii sinu kui minu omadused, suhtumised jne areneksid omal käel ja need suure tõenäosusega ei kliki enam, kui me uuesti kohtume. Jah, väga vahva on vanade tuttavatega kohtuda ja muljetada, aga enamasti neid oma elu igapäevaosaks ei valiks. Lisaks, mis pole üldse väheoluline asjaolu, see inimene, kellena sa mind mäletad aastate tagant, polnud isegi siis päris mina. Sa mäletad mingeid nüansse ja oled need ära romantiseerinud ning mõelnud mind kellekski, kes sa tahad, et ma oleks. Või siis igatsed sa versiooni endast, kes sa kunagi koos minuga olid.

Nii et, ära tule. Või kui sa tuled, siis tule puhta lehena. Võta mind sellisena, kes ma täna olen, mitte mingi versioonina sinu soovunelmatest ja mälestustest. Alusta nullist. Ära ürita mu ellu ennast sujuvalt sisse smuugeldada, nagu sa oleks ainult korra käinud prügi välja viimas, mitte aastati teadmata kadunud olnud. 

Üks asi veel. 

Kas see on mingi õppetund? Ma olen aru saanud, et elus mustrid korduvad, kuni me oma õppetunnid kätte saame ja oma käitumist muudame. Kuna mul see muster ikka ja jälle jookseb sisse, siis mis see õppetund peaks olema? Mida ma peaks õppima? Mida muutma? 

6 kommentaari “Kümne aasta pärast

  1. Ma lihtsalt hääletan (mhmh, teeme nii, et siin võib hääle anda) selle poolt, et õppetund on väga lihtne: Inimesed on erinevad ja nende motivatsioonde read samuti.

    Liked by 1 person

    1. Et see ongi õppetund, et inimesed on erinevad? 😀
      Seda ma nagu juba aimasin varem ka.
      Aga jah, eks mul ongi keeruline aru saada, sest ma ise ei tunne vanade armukeste järgi igatsust. Kui ma kord juba üle saan, siis on see asi minu jaoks lõppenud ja ei mingit võibollat või proovime veel.
      Seda olen küll mõelnud, et ehk see näitab mulle, et ma ei peaks nii kärsitu olema ja liiga kiiresti mehi üle parda viskama, kui miski mulle vastukarva on. Ehk oleks rahulikumalt võttes mõnega ka midagi välja tulnud. 🤔

      Meeldib

      1. Tühjagi oleks (jap, mina olen see suhteekspert =P). Nagu … ok, mille pealt mina ütlen, et tühjagi oleks? Sest minu arust isegi siis, kui mina ja mees MÕLEMAD üritame parimat, on suhet raske hoida, sest meie elus ei ole ainult meie kaks, vaid tööd ja arved ja autod ja pinged ja tohhuijaa teisi inimesi jne. Nii et kui mees on lisaks: “Ei, ma ei taha”, kuidas saaks suhe toimida või sündidagi? Nagu … aa, ta teadlikult ei tahtnud, aga alateadlikult tahtis?
        Ma ei näe, et see alateadlik tahtmine sind aidanud oleks. Ja vbla seda ikka ei olnudki. Lihtsalt KUNA sa ära läksid, oli hiljem võimalik sulle kuldne kuu selge mõelda ja: “Nii ilus nii hea nii tore naine tahtis mind, ja ma ütlesin “ei”? Mis mul viga oli?!”
        Aga oleks sa pidama ja ootama jäänud oleks: “Ma ju ütlesin, et “ei” juba mitu aastat tagasi, mida sa üritad veel?”

        Liked by 1 person

  2. Esimene osa tuleb tuttav ette, kuni selleni, et oleme sõbrad edasi 😀 Vaata mehed enamasti ei otsi pikaajalist suhet, kui naine kohe hakkab nii käituma nagu eeldaks ehmatab see mehe ära. Suhtemaailm on meestele nagu kunstinäitusel käimine, tore vaadata erinevaid taieseid aga kas mõnda neist koju ka tahaks viia – nõuab pikka ja põhjalikku kaalumist, kuradi kallid ju teised ja mis sa siis teed kui maitse muutub? Kokkuvõttes kümme (või sada) korda mõõda enne kui lõikad. Need kes esimese kättejuhtuva järgiandliku pildi haaravad petavad nii end kui pilti.

    Teine osa, et kümne (20) aasta pärast tullakse sihukese jutuga välja: enne ei julgenud nüüd julgen. Sorry, inimesed on erinevad aga no mitte ei usu. Ilmselt lihtsalt mingi kriis, kodanik otsib tuge, vana pruut tuli meelde, võiks ju helistada, äkki jopastab. Niisama juttu rääkida ikka huvitav, olen isegi mõne endisega ühendust võtnud kuid mitte romantilisel eesmärgil. Nad on ju samuti nagu mina vanemaks läinud ning muutunud. Samas mälestusi heietada ja lobiseda päris lahe. Alles üleeelmine suvi sain oma teise kursuse unistuste tüdrukuga (daamiga) juhuslikult kokku – rääkisime rannateel tund aega. Samas mingit endiseagset sädet küll ei tundnud 😛

    Meeldib

  3. Järelikult on teisel praegu yksildased ajad ja siis kontrollitakse kõik võimalused ja võimatused yle, et ehk mõne ikka ära räägib. Ja kui vaatevälja ilmub midagi ägedamat, siis head aega. Minul oleks paha selline tagavaravariant olla.

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s