Jõuetu nukrus

Mul tuli meelde, et ma pole ammu juba ühest oma igihaljast probleemist blogis räntimas käinud. 

Ma ei saa sellest ilmselt kunagi üle. Ma ei tea isegi miks see mind ärritab. Ma tegelikult ka ei mõista. Ilmselt mingi identiteedikriis või enesemääratluse probleem. Aga no ausalt, krt, rsk, maivõi!

Ma tunnen kaasa, päriselt ka tunnen. Sest kui mul on nii keeruline olla omaksvõetud mu enda rahva seas, siis mida peavad veel tundma ja tegema need, kes päriselt pole. 

Mis mind siis reedab? Mis on minu juures nii võõrast, et see peab ikka ja jälle jutuks tulema? 

Kas mul on aktsent juures, kui ma oma blogipostitusi kirjutan? Kasutan muukeelseid väljendeid (ja ei, me ei räägi ju praegu inglise keelest, te saite aru küll)? Kas ma levitan idanaabrite propagandat, õigustan okupatsiooni või igatsen taga sotsialismi? Käin ringi punarist rinnus ja tähistan uut aastat tund aega varem ning jõule kaks nädalat hiljem? Või söön pliine kalamarjaga liiga tihti ning karaskit liiga harva? 

Ja üldse, miks arvatakse, et mu taust on nii erinev teist? Lapsepõlv möödus mul Hiiumaal vanaema juures, heintel lakas magades ja sooja lehmapiima juues (jah, ma tea küll kui rõve see praegu tundub). Kui ma lasteaias käsingi, siis eestikeelses. Pole ühtegi päeva muukeelses haridusasutuses veetnud. Pole ühtegi venekeelset raamatut läbi lugenud (mitte, et ma selle üle uhke olen, aga ma ei oska piisavalt hästi vene keelt, et lugeda. Tean mitmeid eestlasi, keda keegi ei süüdista erinevas kultuurilises ega rahvuslikus taustas, kes räägivad ning kirjutavad vene keeles veatult.). Ma ei loe uudiseid vene kanalitest, ma ei kuula vene poppi, ma ei hängi slaavi klubides. Kust otsast ma venelane olen? Palun, selgitage lollile? 

Varem, kui samal teemal olen kiunu üles võtnud, siis räägiti mulle sellest, et mul on venelase nägu. Mida iganes see tähendab. Et lähedal asetsevad tillukesed põrsasilmad, lame nina ja kõrged põsesarnad? Sinna vist tõesti midagi parata ei saa. On koguni väidetud, et ma olen liialt sätitud, et eesti tüdrukud tavaliselt pole. Selle kohta ma ei oskagi midagi öelda, kui see tõesti verest tuleb, siis ikkagi vist olen venelane. Kuigi ma ise arvan, et see pigem endast lugupidamisega seotud. Tahan ennast iga päev hästi tunda ja kui ma natuke end sätin, siis ongi parem tunne. 

Ega ma muud öelda ei tahtnudki tegelikult. Haiget teeb. Ikkagi teeb iga kord jõhkralt haiget. Ei saa üle.