Kuidas internet mind ükskord vihkas

Disclaimer – ma olen kirjutades ääretult šokeeritud, vihane, kurb, nõutu ja ülidramaatiline. On hea võimalus (loe: lootus), et postitamise ajaks on see olukord lahenenud, aga praegu on igatahes nii. 

Mul algasid Instagramiga probleemid umbes kuu aega tagasi. Probleem seisnes selles, et ma ei saanud sõnumeid saata ja ma ei saanud saadetud sõnumeid kätte. Jubedalt ajas närvi. Pidin muudkui välja logima ja jälle sisse. Kuna ma mõne inimesega ainult Instas suhtlengi, siis oli see vastikult tüütu. See jama mul ei lahenenudki. Kuna ma olen ikkagi Nõukogude inimene, siis meil pole ju probleeme, meil on lahendused. Mina kohanesin ja hakkasin automaatselt pärast igat sõnumi saatmist oma Insta lehte värskendama. See töötas. Sain sõnumid edastatud ja sõnumid kätte. Normaalne see ometi polnud, aga mis sa teed suure hädaga.

Kuni siis esmaspäeval ei saanud ma enam midagi teha seal, sest ta viskas mu kogu aeg kontolt välja. Lõpuks kuvas mulle teate, et kuna ma olen nende kogukonna reegleid korduvalt rikkunud, siis nad panevad mu konto kuuks ajaks kinni. 

Oota, mis asja?

Mis reegleid? Ja veel korduvalt? Miks ma sellest alles nüüd kuulen? Igatahes, kinni mu konto oligi. 

Kohutavalt vastik tunne. Selline tunne, nagu mul oleks vargad käinud ja kõik mu mälestused ära varastanud ning politseist väidetakse, et ise oled selles süüdi ja nende käest mingit abi loota pole. Jah, ma ju alguses ütlesin, et ma olen ülidramaatiline. Ikkagi vene veri, noh, mida te tahate. 

Ma tean, et see olukord ei ole võrreldav, aga meenus kohe kuidas Mallukas oma blogi kaotas vahepeal. Ma ei kujuta ette, mis ma siis veel mõtleks ja tunneks. 

Kogu see olukord pani mõtlema sellele, kui usaldav ma olen interneti osas. Pole mul väga kõvakettale või paberile midagi säilitatud. Kõik ongi kusagil pilves või veebis. Okei, fotod on suurelt jaolt ka kõvakettal ja vähemalt kolmes erinevas pilves, aga ainult need pildid, mis on tehtud fotograafi juures. Näiteks reisipildid või raamatute pildid või igapäevased nunnud suvaklõpsud, kui neid blogis poleks, siis neid polekski. Naljakas, et me just peikaga üks päev arutasime, et kui Facebooki või Instagramiga peaks midagi juhtuma, siis oleks päris kahju, kui kõik need kaadrid ja mälestused, mis aastate jooksul sinna talletatud on, ühekorraga kadunud oleks. 

Õppige teie minu vigadest. Duubeldage oma pilte ja mälestusi. Sest mina ei saanudki aru, et mis Instagramile minu konto juures ei meeldinud. 

P.S. Kuni ma siin ennast välja elasin, siis sain konto tagasi. Kõhe tunne aga jäi. 

Pildistas Tatjana Siipan