“Elu edetabelid”

“High Fidelity”

Nick Hornby

Tõlkinud Triin Tael

Toimetanud Kirsti Sinissaar

Kirjastus Varrak, 2001

248lk

“Inimesed muretsevad, et lapsed mängivad püssidega ja teismelised vaatavad vägivaldseid videoid; me kardame, et neid haarab mingisugune vägivallakultuur. Keegi ei muretse, et lapsed kuulavad tuhandeid – sõna otseses mõttes tuhandeid – laule murtud südametest ja äratõukamisest ja valust ja kurbusest ja kaotusest. Kõige kurvemad inimesed, keda ma tean, armuasjades, ma mõtlen, on need, kellele popmuusika meeldib kõige rohkem; ja ma ei tea, kas selle kurbuse on põhjustanud popmuusika, aga ma tean, et nad on kuulanud nukraid laule kauem, kui nad on elanud oma kurba elu.”

***

Rob Fleming on kolmekümnekuue aastane mees, kes omab vinüülplaadikauplust, millel ei lähe kuigi hästi. Kui päris aus olla, siis ei lähe tal üldse elus kuigi hästi. Ta koostab edetabeleid parimatest muusikapaladest, parimatest filmidest, suurimatest südamevaludest. Kui ta viimane elukaaslane, Laura, ta maha jätab ja naabrimehega kokku kolib, on Rob nukker, aga ütleb, et see pole isegi kõige suurem südamevalu, top 5 hulka ei pääseks. Üks ühe haaval lahkab ta oma lahkuminekuid, nägemata enda rolli selles, tundes end ohvrina, kellele halvad asjad juhtuvad, kes mängib peaosa teiste inimeste eludes, aga mitte tingimata enda omas. 

Hornby karakterid on – kuidas nüüd viisakalt väljendada – luuserid. Nad on kõrge visiooni ja mõttelennuga, aga midagi jääb neis puudu, et oma unistused ellu viia. Kui midagi, siis pigem teevad nad kõik endast sõltuva selleks, et oma unistuste täitumist vältida. Mulle meeldib, kuidas autor oskab lahata inimeste mõttekäike, kuidas me ikkagi oleme emotsionaalsed olendid ja kuigi pealtnäha üks või teine asi, tegu või sõna, meist mööda ja üle libiseb, siis ei tähenda, et see bumerangina mõned päevad hiljem tagasi ei põrutaks ja elu talumatult ebamugavaks ei muudaks. Kuidas hirm mitte midagi teha on kergemini seeditav, kui hirm midagi teha ja põruda. Ja selle hirmuga suudab ju igaüks meist väiksemal või suuremal määral samastuda. See vast ongi Hornby fenomen. Ta kirjutab tavalistest inimestest, tavalistele inimestele, ilma üleliigse glamuuri ja tulevärgita, kirjutab soojalt ja läbi pehme huumori, mitte naerdes oma karakterite üle, vaid naerdes, eneseirooniliselt, nendega koos. 

***

“Vaadake, mis kõik võib meestel untsu minna. Kõigepealt probleem “mitte midagi ei juhtu” või probleem “liiga palju juhtub liiga kiiresti” või probleem “hale longuvajumine pärast paljutõotavat algust”; siis on veel probleem “suurus pole tähtis, välja arvatud minu puhul” või probleem “ma ei viinud teda tippu”… ja mille üle naistel on muretseda? Peotäis tselluliiti? Meil sama lugu. Kihvatus “huvitav, mis kohale ma tema edetabelis jään”? Samad sõnad.”

5 kommentaari ““Elu edetabelid”

    1. Mulle ka meeldis. Tuletas meelde meheksolemise traagikat. Arutasime sõbrannadega ka sama tsitaadi üle ja see, miks paljud mehed aktiivselt naisi vihkavad, sai kuidagi hoopis teise tähenduse. Sest tõesti, peotäis tselluliiti, jah, sama. 😀

      Meeldib

      1. öm… kui ma ütlesin, et silmad pöörlesid, siis see ei tähenda, et mulle meeldis, vaid ma üritasin “silmade pööritamise” kujundit edasi arendada.

        Aga kui see tsitaat oli seal sellises kontekstis, et “kui vähe mõni mees naiste siseelust teab”, siis on muidugi teine asi.

        kõik need asjad – midagi ei juhtu, liiga palju juhtub liiga kiiresti ja algab paljutõotavalt, aga vajub ära – on ka naisterahval võimalikud. Pisut vähem silmatorkavad, aga vähegi tähelepanelik partner saab kohe aru ja nende tähelepanematutega jälle ei tasu üritadagi, sest nendega võivad juba tulla hädad stiilis “kisendamapanevalt valus” jne.

        (kui ma noor olin, kulus mul kolm partnerit, et alles neljandaga teada saada, et seks ei peagi hullult valus olema.)

        Või nagu ma olen viimasel ajal juutuubi vahtides teada saanud, on ka variant “müür tuleb ette ja mitte midagi sisse ei lähe”.

        Meeldib

      2. See mees teadiski naiste siseelust vähe, aga minu jaoks oli see tsitaat ka märk sellest, et mina naisena ei tea meeste siseelust kuigi palju. Kuna mehi, kellel ei toimu, või toimub liiga kiiresti liiga palju jne, on mul elus väga vähe sattunud, siis ei ole ma pidanud ka väga süvenema. See tsitaat aga tõi mind reaalsusesse, et tõesti, kuigi ma põen oma voltide ja tselluliidi pärast, siis seda, et meeldiva mehega ei töötaks, pole mul olnud. 🙂

        Meeldib

  1. Minu silmade pööritamisest sai igatahes täna õhtul voolu Kabli seltsimaja:) Teose vastu tärkas kah huvi.
    Autorina tean, et lugeja elektrifitseerimine on alati edu pant!

    Meeldib

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s