Ühesuunaline

Mina saan vastutada ainult selle eest, mida mina kirjutan. Seda, mida siit välja loetakse, ei saa minu süüks panna.

Tookord, kui ma ütlesin, et ma rohkem ei kirjuta, siis ma pidasin silmas seda, et ma ei analüüsi. Ei lahka. Ei arenda kuhugi mingeid mõtteid ega too välja seda, mida psühholoogid on selle kohta uurinud ja leidnud. Ma ei mõelnud seda, et ma ei enam oma kogemusi ja mõtteid ei jaga.

Nagu, reaalselt arvas keegi, et ma kirjutan sellest, kuidas ma hommikul neli ja pool minutit muna keedan või? Või, mida?

Juhtus selline lugu, et ma tegin üks õhtu kangiga trenni. Oli reedene päev, mis minu jaoks tähendab seda, et ma ei kiirusta trenniga ja teen pisut rohkem kui muidu. Tol reedel olin valinud erinevad harjutused kangiga. Koduklubis on kaks kangipuuri kõrvuti. Ühes neist toimetas üks noormees ja mina valisin teise. Olin mõned harjutused teinud ja vahetasin parasjagu raskuseid, kui tuli mu juurde üks meesterahvas ja küsis, et kas ma lõpetasin. Ütlesin, et ei, mul läheb veel aega. Mees lahkus. Minu kõrval oleva kuti käest ta ei küsinud, kas tema lõpetab. Ja mul kihvatas. Sajaga. Sest see pole esimene kord, kui nii juhtub. Nimelt, et tullakse minu käest küsima, kaua mul veel läheb, aga minu kõrval olevat meesterahvast ei tülitata. Sest kõik, kes trennis käivad, teavad, et trenn on püha ja sa ei sega teist inimest treeningu ajal. Väljaarvatud siis, kui teine inimene on juhtumisi naine. Ja ei, muidugi ei juhtu seda üleliiga sageli. Korra paari kuu jooksul ehk. Seetõttu pole ma sellele varem otseselt tähelepanu pööranud ka. Aga ju siis midagi oli minus juba olemas, miks see tol reedel mind ärritas.

Tegin trenni edasi ja kõrvalolev noormees lõpetas peagi oma trenni. Kang jäi tühjaks ja seisis tühjalt päris mitukümmend minutit. Mõne aja pärast tuli sinna uus noor poiss oma õlgu treenima. Mõne hetke pärast tuli tagasi meesterahvas, kes oli mult küsinud, kui kaua mul läheb, ja uuris uuesti, et ega ma lõpetama ei hakka. Ei, ei hakka.

Siis ma küsisin talt, et aga miks ta selle poisi käest ei küsi, millal tema lõpetab? Nii nagu ta eelmise poisi käest ei küsinud, kaua tal veel läheb. Miks ta ainult mind tülitab? Kas ma ei näe piisavalt tõsise sportlasena välja? Või milles kühvel?

Tegin selle juhtumise kohta Instagrami lühikese postituse ka. Reaktsioon oli, et ju see mees püüdis mulle külge lüüa.

No tõesti. Et ma ei saa kirjeldada juhtumit, ilma, et see automaatselt poleks “suhtejutt”? Minu peas ei olnud see lugu sellest, kuidas mingi vend üritas tutvust sobitada, vaid lugu sellest, kuidas jõusaalis naisi diskrimineeritakse, kui nad peale jooga ja sumba julgevad kangiga ka paar kükki ja jõutõmmet teha. Mina isiklikult ei usu ühtegi sekundit, et see tüüp, või suurem osa neist teistest, lootis minuga tutvust sobitata. Pigem ma usun, et nende meelest ma niisama aelesin peegli ees ja klõpsisin selfisid ning nende meelest oleks ma seda võinud pigem spordiklubi vetsus teha ja mitte neil ees olla. Ma ei tea, minu elus on muid asju ka ja kõik inimlikud kokkupuuted, isegi kui need on vastassoost isikutega, ei liigitu suhtejuttudeks. Mitte minu definitsiooni järgi.

Ja ei, ma ei kavatse edaspidi keedumuna postitusi kirjutama hakata. Sest kui ma ka seda teeks, siis nagunii loeks keegi sellest välja, et ei tea, kellele ta neid mune nii hirmsasti nüüd keedab, sest varem pole muna keetmisest juttu olnud, järelikult ikkagi mingile mittevaalasuurusele gigolole, kellele on proteiini vaja, et ta teda vannist välja jaksaks lohistada vms.

4 kommentaari “Ühesuunaline

  1. Esimest korda kuulen, et jõuksis on ebaviisakas küsida “kaua läheb” :-O Jah loomulikult sa ei tülita inimest keset seeriat, vaid ootad pausi ära. Kui saalis oli ainult 1 jalapressimasin ja 1 glutebuilder ja need on 99% ajast hõivatud, siis on ju suht loomulik, et uurid viisakalt ja tead arvestada. Mis sellesse kirjeldatud tüüpi puutub, siis tollel teisel korral just sinu käest küsimine oli vägagi loogiline – nägi, et teises puuris on juba uus vend, kes ilmselgelt alustas oma trenni sinust hiljem … ma oleks ka sinult uurinud.

    Meeldib

    1. Ma ei tea, kas see oli loogiline või mitte, aga mõlemad mehed tegid kangiga ainult 1 harjutuse. Esimene kükki ja teine õlapressi. Nii et enamik ajast oli see kang mu kõrval tühi tegelikult. Ja mind ei häirinud see, et ta küsis. Mind häiris, et ta kummagi mehe käest ei küsinud, kuigi ma mõlemal korral vastasin, et mul läheb veel pikalt, ma pole veel poole pealgi oma trenniga. Kui ta nii hirmsasti seda kangi tahtis, siis oleks ju loogiline, et ta küsib teise venna käest ka. Vähemalt mina oleks küsinud.

      Ja muidugi pole ebaviisakas küsida settide vahel. Isegi olen uurinud, kui näen, et teine on pikalt olnud ja tundub, et hakkab lõpetama. Eilegi küsisin ja minult küsiti. Aga jah, mitte siis kui teisel on sett pooleli. 🙂

      Liked by 1 person

  2. Naist on OHUTU trennimasina juurest ära ajama asuda, mees võib vastu hakata ja mis siis kõik edasi saab. Plika lükkad liumäelt maha ja keegi ei köhi ka. Selle äratundmist õpivad mehed maast-madalast 😉

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s