Armumise anatoomia

Üks mu sõber saatis kuulamiseks ühe TED talki ettekande. Sellest, et kuidas armumine toimub. Väga teaduslik jutt kõik. Tähtsad sõnad nagu dopamiin, kortisool, testosteroon, oksütotsiin, vasopressiin, kuidas nad organismis tekivad ja kuidas käitumist ning tundlemist mõjutavad. Lühidalt käib asi nõnda, et kuna need hormoonid naistel orgasmi saamisega võimenduvad, siis naised riskivad mehega voodisse minnes sellega, et nad sellesse mehesse ka ära armuvad (mulle nii meeldis see, et kasutati sõna “risk”, sest noh, armumine on ju üks paras risky business 😀) . Meestel aga pärast orgasmi needsamad armumishormoonid hoopis lahtuvad organismis, mis võib viia selleni, et pärast nahistamist pole mees enam daamist kuigivõrra sissevõetud. Seetõttu tuleks siis naistel seksiga oodata, kuni mees on juba armunud. 

Ütlen otse, et ma olen varemgi seda linnalegendi kuulnud ja alati sellesse teatud kahtlusega suhtunud. Miks nii? Sest kui uskuda erisuguseid statistikaid naiste seksuaalsuse ja orgasmide kohta, siis selgub, et hirmuäratavalt suur protsent naistest kinnitavad, et nad ei ole mehega koos olles kunagi orgasmini jõudnudki. Ometi, suurem osa naistest armastavad oma mehi. Rääkimata veel sellest, et paljude naiste jaoks ei tule ilma tunneteta vahekord kõne allagi. Ehk siis, ei mängi see orgasm siin nii suurt rolli midagi. See võib kaasa aidata, aga see pole määrava olulisusega faktor.

Kuidas siis naised armuvad? Ma ei tea. Ma võin rääkida sellest, kuidas mina olen armunud. Juhtunud elus vaid mõned üksikud korrad, hea lühike jutt tuleb.

Ma olen armunud potentsiaali. Enda fantaasiasse meie ühisest võimalikust tulevikust. Ma olen näinud mehes omadusi, mis on saatnud mulle sõnumi, et see mees on turvaline, korralik, puhas ja truu. Ma olen tundnud, et see mees tahab ja suudab hoolitseda minu ja meie võimalike järglaste eest. Kui sellel mehel on ka mingid teatud füüsilised omadused, mis mind lummavad, siis ongi korras minuga. 

Kas ma olen pärast orgasmi saamist mehesse ära armunud? Noh, sellega on nii, et ma olen elus saanud orgasmi täpselt 2 mehega. Ühega olin ma juba abielus, kui see orgasmi asi juhtus. Teisega mõtlesin pärast orgasmi saamist, et peaks ta maha jätma. 

Nagu videos väideti, siis meestel ei käi armumine seksiga käsikäes. Mulle tundub, et mehed armuvad omaette olles. Üksi. Minul on vaja mehe füüsilist ja emotsionaalset kohalolu, et armumine võiks kasvada. Meestel on vaja oma ihaldusobjektist eemal olla. Seda, kuidas see teaduslikult põhjendatud on, ma ei tea. Aga kindlasti on seda ka uuritud. Aga sealt tulevadki need nõuanded naistele, et mängi raskesti kättesaadavat. Kui mees ei tunne, et peab pingutama, siis tal huvi kaob. Samas, kui ta tunneb, et peab liiga palju pingutama ja vaatamata tema pingutustele naine ikka ei ilmuta mehe vastu huvi, ka sel juhul võib ta huvi kaotada. 

Olen kuulnud ka seda, et meestel käib armumine kiiresti. Näevad naist ja teavad kohe, et nad teda tahavad. Jah. Aga, nad teavad seda, et nad naist TAHAVAD, mitte seda, kas nad temasse ka armuvad. Seda kumba pidi asi läheb, ei tea keegi ette. Mõnikord nad tahavad nii väga ja on valmis ootama ka 10 aastat, et naist endale saada (tõestisündinud lugu). Mõnel juhul nad saavad üle sellest tundest, et tahavad naist. See, kas naine nendega jõuab füüsiliseks minna, ei mängi rolli. Mõni mees on valmis kuid ja aastaid ootama, et ihaldusväärne naine korraks kätte saada ja kui see on juhtunud, ta järgmisel hetkel südametult hüljata. Mõni mees saab naise kohe kätte ja ei soovigi temast enam loobuda. Põlvi risti hoides ühtegi meest endasse armuma ei pane. Ja põlvi laiutades kedagi enda küljes ei hoia.

Ma kirjutasin selle postituse puhtalt oma isikliku kogemuse ja arusaamise põhjal. Paar nädalat hiljem viskas mulle Google’is hoopis mingit teist asja guugeldades ette küsimuse, “kuidas mehed armuvad”. Kuna ma sel teemal arutlen ja blogin, siis otsustasin veidi sirvida, et ehk ma leian midagi mis kinnitab või lükkab ümber mu arvamuse. Leidsin midagi, mis kinnitas. See selgitus põhjendas mulle ära paljud minu jaoks seni arusaamatud suhtemustrid ja mängud, millesse mind kistud on.

Leitud artikkel kinnitas mulle, et mehed suhtuvad kohtamas käimisesse nagu võistlussporti. Kui naine pakub neile huvi, eelkõige just füüsiliselt, siis nende eesmärk on panna see naine endasse armuma. Selle nimel nad teadlikult ja alateadlikult tegutsema asuvad. Siin tekibki lõhe. Mina käin mehega kohtamas sel eesmärgil, et näha, kas selle konkreetse mehega on klappi ja tulevikuperspektiivi. Mees käib kohtamas, et mind ära võluda ja endasse kiinduma panna. See, kas ma talle ka pikemas plaanis mokka mööda on, ei ole kohtamas käies mehe jaoks üldse teema, mille üle ta arutleks. Kohtingud on võistlus ja minu imetlev pilk on auhind. Alles siis, kui mees adub, et ta on oma võistluse võitnud ja ma hakkan temasse armuma, hakkab mees mõtlema, kas ta mind päriselt endale üldse tahabki. Seetõttu ongi mul teile toredaid lugusid rääkida meestest, kes võlusid mul sokid jalast oma kaunite tähelepanuavalduste, lillesülemite, võrratute kohtingutega, imetlevate sõnumite ja suurepärase seksiga, aga sel hetkel, kui nad nägid, et nende taktika on tulemuse toonud ja mina olen ära armunud, siis nad teatavad, et “sa oled nii tore inimene, loodetavasti sa leiad kellegi, kes sinusse kunagi ära armub”. Sest alles siis on nad maha istunud ja hakanud enda ette arutlema, et kas nad päriselt ikka tahavad minu nelja lapse ja kassiga koos tillukeses Mustamäe korteris pesitseda. Mina arvasin, et see asi oli neil enne kohtamisele kutsumist läbi mõeldud, aga neil ei tulnud see pähegi, sest milleks ette mõelda, kui võibolla neil ei õnnestugi mind ära võluda. 

See, muide selgitab ka seda, miks nii paljud mehed Tinderis kõik naiste profiilid paremale lükkavad (kuigi nad ise käsi südamel vannuvad, et nemad on väga valivad). Nad proovivadki võimalikult paljude naiste südamesse segadust külvata ja siis kui naised on juba ära tinistatud, hakkavad mõtlema, et kuule, tegelikult see daam ei sobi ikkagi mu tulevaste laste emaks ja astuvad järgmist daami võluma. 

Oluline siin on märkida seda, et nad ei tee seda teadlikult ega pahatahtlikult. Okei, kindlasti on ka neid kes teevad, aga ma usun, et enamik inimesi on siiski ilusad ja head. Aga kuigi see näib kohutavalt õel ja manipuleeriv, siis mehed ei tee seda selleks, et haiget teha. Nende instinktid dikteerivad nende käitumise. Ja kui korraks järele mõelda, siis kas see, kuidas nad asjale lähenevad, on tegelikult nii kohutav? Jah, kui sümpaatne mees tiirleb mu ümber ja loeb mu silmist kõik mu südamesoovid ning jätab igati mulje, et ta mind näeb enda kõrval tulevikus, siis ma võin kiiresti ära armuda. Aga, kas ma tegelikult tunnen teda? Ei. Ma näen ainult seda ülesvuntsitud meeldivat poolt, mis on mõeldud mulle muljet avaldama. Kui ma võtaks samal moel asju rahulikult ja laseks esiteks mehel endasse kiinduda ja tõestada, et tal on minuga tõsised kavatsused ning siis alles hakkaks mõtlema, et kas tal on ka need omadused, mis temast teeks hea elukaaslase ja partneri, siis oleks mu suhted suure tõenäosusega tunduvalt kvaliteetsemad ja ma saaksin vähem haiget. Mina kipun armuma mitte mehesse, vaid potentsiaali, mis on minu peas ja fantaasiates loodud, aga mis ei pruugi minu ees oleva mehega vähimatki seost omada. Mehed on selles osas tunduvalt arukamad. Mul on mida neilt õppida.

Refereeritud artiklist: https://www.lovepanky.com/women/dating-men-tips-for-women/how-men-fall-in-love-stages-of-love

6 kommentaari “Armumise anatoomia

  1. Võin “võistlusspordiga”tegelenud mehena pea igale sõnale alla kirjutada:)
    Arvan, et enamik mehi ei mõtle kenale naisele otsa vaadates pika perspektiivi peale. Samas meenub noorema keskea rühmas võisteldes kena proua, kes uuris detailselt mu haridustausta, minu seljataga külastas mu raviarste, vestles ülemuste ja alluvatega ning kõike seda eesmärgil teha kindlaks, kas ma olen sobiv spermadoonori kandidaat tema tulevasele lapsele…

    Meeldib

  2. Täiesti loomulik asjade seis. Elusorganismi eesmärk on oma geneetilist koodi võimalikult efektiivselt levitada (The Selfish Gene). Meeste puhul pole selleks mitte pikaajaline suhe ühe naisega vaid seemnetele võimalikult laia külvipinna leidmine – suurendab võimalust, et mõni ikka geneetilist koodi edasi kannab. Naiste puhul oluline kindlustunne, et need üksikud tulemused ka edukalt ja turvaliselt suureks kasvatada – turvalise ja kindla tuleviku perspektiiv. Monogaamia on kultuuriline mitte bioloogiline nähtus.

    Mis siin salata, mehena tuleb tunnistada, et jahipidamine on alati palju põnevam olnud kui saagi kätte saamine, küpsetamine ja lõkke ääres istudes kondi närimine, ehkki viimased vägagi nauditavad tegevused. Samas kui saagist paremad palad nagu keel, maks ja süda nahka pandud liiguvad mõtted järgmise jahi peale 😉

    Liked by 2 people

  3. Armumise ja seksuaalsuse omavaheline sidumine on mu meelest juba seepärast vale, et armutakse ammu enne seksuaalsete plaanide tekkimist ju. Ma mõtlen lapsena siis. Toona ma kujutlesin ette samuti mingit ühist tulevikku stiilis – “siis ta järsku märkab mind, me hakkame suhlema, ta saab aru, et me oleme nii sarnased ja siis meist saavad sõbrad ja me hakkame igal pool koos käima!” Mingit suudlemist või muud sarnast plaanides polnud, aga tunne ise oli kindlasti sama, mis täiskasvanuna a la “me peaks olema koos!”

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s