Hirmust

Lugesin hiljuti mõtet, et peamine, mis inimese otsuseid suunab, on hirm. Jäin sellele mõtlema, sest argpüksiks ma ennast ei pea, aga ehk tõesti? Tuli tunnistada, et kõik mu mineviku ja oleviku olulised teadlikud otsused on ühel või teisel moel tulenenud hirmust.

Kodu ostsin, sest kartsin kodutuks jääda. Autojuhiload tegin, sest kartsin, et kui mees mu juurest läheb, siis on mul ilma lubadeta väga raske lapsi transportida. Lahutasin, sest kartsin, et muidu ma lähen hulluks. Olen jäänud pikalt ühe või teise töö peale, sest kardan, et lahkumine võib olla viga ja ma ei leiagi muud. Olen kartnud kõrgharidust omandada, sest äkki ma ei saa hakkama. Otsin meest Tinderist, sest kardan üksindust. Hirmust põruda, läbi kukkuda, naerualuseks jääda hoian end tagasi või vastupidi sunnin end edasi liikuma.

Kummalisel kombel on ainus asi, mida ma kunagi kartnud pole, surm. Ma ei karda surra. Selles ei saa ju põruda, vilets olla, naeruväärseks jääda. Sured ja mission completed. You done! Success! Level completed, game over, congratulations!

Aga elu, seda ma kardan. Seda surmaeelset kogemust. 

Kliendid on koormaks

Kaks aastat tagasi läksin suure lauluga Teliast ära. Olin hingepõhjani solvunud, praegu enam ei mäleta, mille peale. Igatahes, tuli siis Elisa ja tegi mulle pakkumise, millest ma loobuda ei suutnud. Telefonipaketiga ma väga mingit vahet ei märganud, kõik toimis ja oli kena. Kodune internet oli ka kiirem, aga televisiooniga ma ei harjunudki ära. Ma täna enam ei tea, kas keegi meil kodus televisiooni vaatabki. Netflix on küll kogu aeg kasutusel, aga ma tõesti ei mäleta, et keegi oleks mingeid telesaateid viimase poole aasta jooksul vaadanud.

Igatahes, sain siis kirja mina Elisalt, nagu ilmselt mitmed teisedki, et alates maist tõuseb neil paketi hind. Kolm eurot numbri kohta. Mul on Elisas 5 numbrit. Iseenesest pole nagu suur vahe, eriti arvestades, et kaks poissi võiks juba üldse omad paketid sõlmida, kaua võib emme põllepaelte küljes rippuda. Aga noh, otsustasin, et uurin maad. Piilusin natuke Tele2te ja veidi Telia pakette, aga midagi soodsamat ei leidnud, seega mõtlesin, et las jääb.

Aga siis ma ju kallistasin seda tüdrukut seal jõusaalis ja selgus, et tema töötab Telias. Mainisingi, et tead, mul oleks vaja soodsamat paketti. Ja ta lasi kolleegil mulle helistada. Sain soodsama paketi. Olin või sees, sest tundsin, kuidas rikkus majja tuleb ja lisaks rõõmustasin ka Telia televisiooni üle.

Kaks päeva hiljem helistab mulle õrna ja pehme häälega tütarlaps Elisast. Oi, märkasime, et te soovite meilt minna. Kas võib küsida miks? No, ikka selle teavituse pärast, et te panete mind sundolukorda tõstate mahtu ja tasu, kuigi mulle olemasolevast mahust piisab küll ja veel, aga juurde ma maksta ei taha. No ja kui tehti pakkumine, mis oli märkimisväärselt soodsam, siis miks ma peaksin jääma teie juurde? Kuulas mu ära ja tegi parema pakkumise. Nii palju parema, et mul hakkas piinlik, et ma juba Teliaga olin käed löönud.

Ma saan aru. Ja ma ei saa aru. Miks? Miks ei hoita olemasolevat klienti? Jah, keegi hiljuti kusagil kirjutas ka, et uue kliendi toomine on ettevõttele kasumlikum, kui olemasoleva hoidmine. Ma isiklikult ei saa sellest loogikast aru, aga ilmas on muidki asju, millest ma aru ei saa, seega las ta jääb.

Ja ausalt öeldes tunnen ma ennast kõige selle sees üsna kehvasti. Ma isegi ei mõtleks praegu, et vahetan teenusepakkujat, kui hinda poleks tõstetud. Jah, ma sain Telialt parema pakkumise, kui see, mis ma viimased kaks aastat Elisale maksnud olen, seega ma juba justkui võitsin, aga nüüd ma saaks nagu veel rohkem võita. Et kui minu lahkumine oli majanduslikul ettekäändel, siis ma peaks ju võtma vastu selle teise pakkumise, mis on parem, on ju loogiline? Aga mul on piinlik. Piinlik nüüd minna tagasi selle kena noormehe jutule Teliast, kes minuga kaks tundi jutustas, et leida mulle sobivaim pakett ja helistas veel tagasi ja küsis lisaküsimusi, et kas ma sain kõik kätte ja kas kõik toimib. Lisaks on siin see teatud haavumine ka Elisa vastu, et mis mõttes, ma olen teil nii pikalt klient, siis ma saan teilt kirja et nüüd on nii, meie maja meie reeglid, aga kui ma ütlen, et fain siis, ma lähen ära, kui nii, siis te leiate, et ei ikka saab selles meie majas ka mingeid reegleid veidi nihutada. See ei meeldi mulle, selline manipuleerimine ja nihverdamine. Mulle ei meeldi toetada ettevõtet, kes alles siis hakkab higistama, kui ma ähvardan ära minna. Mina olen omalt poolt olnud hea klient. Ma olen oma arved õigeaegselt tasunud, ma olen teie vara hoidnud. Kas ma tõesti ei vääri head kohtlemist igal ajal? Te olete nagu see tropp mees, kes lilli ei too, jätab mustad sokid vannitoa põrandale vedelema ja röhitseb õhtusöögilauas, aga kui naine teatab, et nüüd ma lähen ära, sest keegi teine hindab mind rohkem, siis pesete ennast puhtaks, ajate lipsu ette ja veate mind vastu tahtmist teatrisse tükki vaatama. Ma ei taha enam, liiga hilja!

Liiga iseseisev

Köögis hakkas kraan tilkuma. Alguses sai seda kuidagi palutud ja anutud, et ta pidama jääks, aga siis hakkas jubedat kriiskavat ja undavat häält tegema ja enam ei aidanud ei ussi ega püssirohi.

Helistasin torujürile, leppisin aja kokku ja õhtul käisin santehnikapoest läbi ja vestlesin müüjaga: “Mis vahe on sellel segistil ja sellel teisel, 1 euro kallimal, segistil?” “Kas teil on vaja musta segistit?” “Olen sunnitud võtma musta.” “Miks, kes teid sunnib?” “No sobib kraanikausiga lihtsalt.” Maksin 63 eurose segisti eest 53,55 eurot. Perekaardi soodustus.

Tulin koju ja ei mäletanud, kuidas prügisahtlit kraanikausi alt kätte saada. Helistasin naabrimehele, et tsau, mis teed? Mäletad, kuidas sa mul üks kord selle prügikasti sealt ära said, kuidas sa seda tegid? “Ah, ma tulen läbi ja vaatan.” Tuli ja tõstis selle eest ära. Kuidas ta seda tegi, ma ikka ei tea.

Järgmine päev ütlesin bossile, et ma korra käin ära, torujüri tuleb. “Noh, ostsidki uue segisti või?” “Mis mul üle jäi?” “Ah, sa oled liiga iseseisev! Oleks pidanud siin meestele silmi ehitama ja oleks kõik niisamuti tehtud saanud.” No jah, võib-olla tõesti. Aga ei oska. Küsisin, kas ta teab mulle kursuseid soovitada, kus seda väiksemat iseseisvust õppida saaks. Ta ka ei teadnud.