Sõnad

Kas olen sulle võlgu sõnu?

Neidsamu, mis sina mulle, või teisi?

On meil veel rääkimata jutte,

selgitamata otsuseid?

Kas muutuks sõnadest miski,

aitaks kanda tühjust, mis jätsid?

Vahel ma valetan endale, et ei tähendanud sulle midagi.

Valu sellest valest on lihtsam taluda, kui mõtet, et ka sul võib olla raske.

Osa minust loodab.

Midagi.

Sind.

Tagasi.

Lootus õrritab mind, ega lase leppida.

Kõik võinuks olla palju lihtsam.

Miks ei võinud see olla lihtsam?

Mu süda on rusudeks.

Ja ometi on selles koht sinu jaoks.

Alati.

Aga sinu omas minule?

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s