Enesehinnangu küsimus

Võttes osa jutujahist, kirjutasin ma järjest 3 postitust ja olin iseenda vaimukusest ning suurepärasusest vaimustuses. Arvestades, et ma lihtsalt puusalt tulistasin ja veel suht suvaliselt, läbi ja ette mõtlemata, siis esimene mulje oli mul endal, et pole ju üldse halb. Ma olen ise palju tunde kulutanud tunduvalt kehvemate lugude lugemise peale. Et kui annaks veel asjale natuke aega, mudiks teda ilusamaks, lisaks veidi liha luudele, kammiks juuksed ära ja paneks toreda kleidi selga, siis võiks ju eemalt vaadates peaaegu nagu päris olla. 


Ja siis hakkasin ma mõtlema. Loomulikult.


Et loll oled! Tegelikult ka arvad, et see on hea või? Pff! Piinlik! Roni parem kohe kivi alla ja teeskle, et sa tegid nalja, et sa olid seda lugu kirjutades purjus, irooniline ja üldse said asjast valesti aru, veel parem kui kõike korraga. 


Mul selliseid mõtteid käib kogu aeg. Ma võin teeselda, et olen jube enesekindel ja üle igasugusest kriitikast. Kirjutan, et vaadake kui vinge ja cool ma olen. Kõige ilusam blogija ja igasugust muud jura. Kuidas ma kõiki igale poole saadan ja botoksiga silmadepööritusest tingitud migreenihooge taltsutan. See kõik on teater. Või vähemalt on see poolik tõde. Tegelikult ma olen pigem see eespool kirjeldatud ülemõtleja, kes on kindel, et absoluutselt kõik teda naeruvääristavad ja kritiseerivad. Ma olen alati üdini liigutatud, kui keegi mind märkab, mind kiidab või mulle midagi ilusat ütleb. Ma saan aru, et kuna ma olen nii palju auru kulutanud sellele, et vastupidist kuvandit endast luua, siis praegune ülestunnistus kõlab ilmselt ka irooniana. 


Asi pole selles, et mul oleks liiga halb enesehinnang. Ma arvan, et kespärane. Ma saan aru, et midagi ma oskan, kõige lollim ja mõttetum pole. Samas, ma annan aru, et on minust palju paremaid, igas valdkonnas. Ja kui me räägime kirjutamisest, siis jah, see on olnud mu eluaegne unistus. Isegi see blogi sai loodud osaliselt seetõttu, et ma tahtsin näha, kas ma suudan oma lugudega lugejaid köita. Nüüd ma tean, et suudan. Kuigi rohkem vist oma isiksuse, kui lugudega, aga kas mind ilma mu lugudeta üldse on?

 
Aga blogi on ju midagi sellist, mida ma kirjutan selleks, et mäletada. Need pole lood, millele ma otseselt mingit reaktsiooni ootan. Tore kui tuleb, aga see pole kirjutamise eesmärk. Samas, ilukirjandus on midagi muud. Sellele tahaks nagu ikkagi mingit tagasisidet. Ja samas on see koht, kus ma olen palju haavatavam ja hellem, kui oma elust rääkides. Millegipärast. 


Sain aru, mille pärast. See tuleb sellest, et ilukirjandus elas enne sügaval minu sees. Nüüd siis toon ta teistega mängima ja on loomulik, et mul on teatud ärevus, et kuidas ta siis seltskonda sobib ja kas ta ka sõpru leiab või vaatavad kõik teda eemalt viltu ja togivad kaugelt kaikaga, et mis loom ka sina oled ja millega sind süüa tuleb. See on nagu lastega. Ei mäleta, et ma oleks väga suurt numbrit teinud, kui kooli lõpetasin, millegiga õnnestusin või põrusin. Kui aga samu asju elavad läbi mu pojad, siis on emotsioonid kõik kordades võimsamad. Ühtäkki olen ma nii heldinud, et ei suuda pisaraid taltsutada. Süda tahab uhkusest üle ääre ajada. Ja kui neil läheb halvasti, siis põen seda nii, nagu ma oleks ise kuidagi nende põrumises süüdi. Mingid imelikud tunded. Tea, kas see ongi see kurikuulus emainstikt või? No vot, no ja ilukirjandus on ju ka minu lapsuke. Elas seal kusagil minu südame all, teiste eest varjul ja kõik oli hästi. Nüüd aga… ootan kui öeldakse, et su lapsuke on arengust maas, peaksid teda logopeedile ja psühhiaatrile näitama, miks ta ei arene sama kiiresti, kui teised temavanused, kas sa ikka pakud talle orgaanilisi tomateid ja porgandeid või paned ekraani ette istuma, küpsisepakk peos. Sellepärast olengi kuidagi jube tundlik ja kriitika osas valvas.


Instagramis jäi ette novellikonkrussi reklaam ja ma olen seda nüüd nädal aega iga päev vaatamas käinud. Mõtlen, et äkki võiks. Ma pole mitte kunagi elus kuhugi oma loomingut saatnud. Alati olen eeldanud, et nii palju paremaid ju on, milleks endal marki täis teha. Samas… jutujahi lugu on saanud ootamatult positiivset tagasisidet. Ja kui ma ei proovi, siis ma ei saagi ju teada. Parem ju proovida ja põruda, kui üldse mitte proovida. Nagu armastusega, et parem ilma jääda, kui üldse mitte kogeda. Ja kui ma ei jõuagi kuhugi, siis see on ju ka okei. Äkki ma saan koguni mingit konstruktiivset kriitikat ja järgmine kord läheb juba paremini? Sest mis on kõige hullem asi, mis saab juhtuda? Minu lugu jääb sinna sadade, tuhandete hulka erilise tähelepanuta? Või äkki on hullem hoopis see, kui ei jää? Kas ma saan hakkama sellega, et žürii või lugejad selle minu tibukese lahkamislauale venitavad ja algosadeks rapivad? Kas mu enesehinnang elab selle üle, olen ma nii tugev?

12 kommentaari “Enesehinnangu küsimus

  1. Mina lugeana lükkan aga takka: kirjuta ikka! Kirjuta veel! Mulle väga meeldib su jutujahi arendus, see kuulub selle väljakutse paremate hulka. Häbeneda ei ole midagi.

    Liked by 1 person

  2. Kindlasti kirjuta! Solvumine ja ebakindlus oma kirjutiste pärast on loominguliste inimeste loomuse loomulik osa, elad üle!:) Ma käisin Poogna lehel minu kirjutiste peale avaldatud kriitika tõttu ikka mitu korda ära ja tagasi:D

    Liked by 1 person

  3. Ja seda tahtsin öelda veel, et muidugi rõõmustan, kui keegi mu tõlkeid kiidab ja kriitika on raske taluda, aga samas – ma olen sellest õppinud. Kuigi tõlkeid kiputakse kritiseerima ikkagi umbes stiilis “issand kui loll see tõlkija on ..” Kui nüüd muidugi aus olla, on mõnd üllitist lugedes endal ka selline tunne, aga see puudutab peamiselt ametlikke tekste, mida lugedes on tunne, et “eee … kus su pea oli, kui seda kirjutasid …” Ilukirjandusega on see asi, et kui ikka emakeeltunnetust ei ole, siis oska neid võõrkeeli kui palju ja kui hästi tahes, aga ei tule, lihtsalt ei tule. Mul on vähemalt üks tõlkeid kritiseeriv blogipostitus ka, kannab pealkirja “lingvistiline ving”.

    Meeldib

    1. Ma ise olen ka tõlkijaid kritiseerinud. Ja nüüd on nii piinlik! Piinlik just sellepärast, et ma ju tegelikult ei tea, mis selle taga on. Ma loen 400 lehekülge ja leian seal 1-2 viga ning julgen kobiseda? Khm! Miks ma ei võiks hoopis näha seda, kui tubli töö on ära tehtud? Miks ma ei arvesta sellega, et ilmselt on tähtajad? Et tõlkija on ka inimene, kes vahel tõlgibki, et “tere tulemast mu madalasse majja” sest tal on juhe kokku jooksnud? Ise kirjutan emakeeles ja lühikeste tekstide sees on absoluutselt lolle vigu. On mul siis üldse mingit õigust köhida? Aga eks õigus on ka selles, et tagasiside aitab asju paremaks teha. Lihtsalt see kriitika võiks olla konstruktiivne, mitte see, et “issand kui loll sa oled”. 😀

      Liked by 2 people

  4. Ma ise näpukaid ja tähevigu või muud sellist pole kunagi kritiseerinud, see on tegelt hoopis toimetaja ja korrektori tegemata töö. Minu keeletunnetuse jaoks on kõige raskemini talutav vale süntaks. Kui lause end peas võõrkeelde tagasi pöörab. Ja muidugi otsetõlked ja siis veel need sõnad, mille kohta on eesti keeles sõna täitsa olemas, aga keegi on pidanud paremaks mitte kasutada. Ma kritiseerin toimetajaid, mitte kõiki muidugi, ja päris karmilt vahel … ja jääb õigust ülegi mul mõnikord. Silmaring ja üldteadmised tulevad ka alati kasuks, kui tõlkida-toimetada.

    Meeldib

    1. Mhmh, sellele kirjutan kahe käega alla, et toimetajast sõltub ka väga palju. Aga mina ju lugejana ei tea, kumma käkk see oli, kas tõlkija või toimetaja. Ja tihti vist ongi nii, et tõlkija saab ka toimetaja tegemata töö eest “peksa”. Keeruline on see, seda ma ütlen. 😄

      Meeldib

  5. Ma leian, et alati peab proovima isegi siis kui ise arvad, et mingit lootust pole. Mul näiteks vedas oma kaasaga: esimest korda nähes tundus nii ilus ja armas, et kindlasti ammu keegi käpa peale pannud, mul pole miskit shanssu. Õnneks mõtlesin, et siis pole ju niikuinii midagi kaotada ja läksin ütlesin tere – edaspidine on ajalugu 😀

    Tõlkimise koha pealt häirivad mind sisulised vead, mis tulenevad kohaliku konteksti mitte tundmisest. Päriselt hästi suudad tõlkida oma emakeelde sellest keelest millisel maal oled mõnda aega elanud. Tõlkima peab lause ja jutu mõtte mitte kuivalt korrektse teksti. Ilukirjanduse ja tehnilise teksti tõlkimine on kaks täiesti erinevat looma.

    Liked by 1 person

  6. Unustasin lisada, et kui need olid puusalt tulistatud siis on sul hullult hea puusatunnetus😉. Kui hakkad korralikult kahe käega pidemest hoidma ja kiirustamata sihtima ning rahulikult ühtlaselt päästikust tõmbama oled rahvusvahelise klassi meister valmis😉 🏆

    Meeldib

  7. Räägi mulle!
    Ma pole isegi julgust kokku võtnud jutujahis osalemiseks, sest keegi kunagi ûtles, ok, muidugi tean, kes, mu esimese avaliku katsetuse peale, et miks ma sellist jura kirjutama pean. Samas natuke nagu kripeldab ikkagi edasi arendada/areneda ka. Ûhesõnaga, samas paadis.
    Ja sinu jahilood ka vägagi meeldivad. Kûta edasi. Olen tänulik lugeja.

    Meeldib

  8. Selle enesehinnanguga on keerulised lood. On minulgi sellega teismeeast saati probleeme olnud.
    Ma veel mäletan seda aega kauges lapsepõlves, mil olin kõige targem, ilusam, andekam ja sisuliselt võitmatu. Enda tunnetuses. Nüüd ei tule mul isegi selle kõige teesklemine enam välja. Mingi ebakindlus võbeleb alati läbi. Pidurdab, aeglustab ja piirab.
    Jutujahi puhul mõtlesin ka tükk aega, et mis ma hakkan jamama. Ma pole ju mingi kirjanik, ega isegi mitte sinna poole. Aga jäi kripeldama ja lõpuks otsustasin, et mis mul kaotada. Isegi kui keegi tuleb ja ütleb, et minu kirjutatu on täielik jama, siis lõppude lõpuks on maitsed erinevad ja mu kirjutised ei peagi kõigile meeldima. Lugemine on vabatahtlik ja kui ei meeldi, siis … Aidaa.

    Mina soovitan sull küll sinna novellivõistlusele kirjutada. Kaotada pole mitte kui midagi.

    Sinu lugusid on hea lugeda – ladus keelekasutus, mõnus voolav teks. Paneb peas filmi tööle!

    Ainus häda su jutujahiga on see, et sa oled minust mingi kolm teemat ees, aga ma olen otsustanud, et teiste omasid ei loe enne kui ise olen sama teema kohta kirjutanud. Aga nii tahaks edasi lugeda…

    Meeldib

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s