Remarque ja teised deemonid

Algas kõik calvadosist. Nagu tavaliselt. Sest ükski vinge lugu ei alga sellega, et keegi jõi vett.

Küsis mult üks austaja, et mida ma arvan calvadosist. Ma olen kunagi ühe Remarque teose (vist) läbi lugenud ja ma mäletan sellest ainult seda, et tegelased käisid pidevalt mõnes urkas calvadosi lürpimas. Mees teatas vastuvaidlemist mittesallival toonil, et Remarque tegelased jõid hoopis absinti. Lugemisest on muidugi omajagu aega möödas ja võibolla ma mäletan valesti. Pakkusin, et ju me oleme erinevad raamatuid lugenud. Sest ma tean, et mul on baarikapis üks calvados ja selle ma ostsin puhtalt raamatu pärast, et teada, mis imejook see on, mida pidevalt  kulistama peab. Ja siis ütles mees mulle, et tema pole ühtegi Remarque romaani lugenudki, aga tal sõbrad lugesid ja see muudab ta Remarque asjatundjaks, mõistagi. 

Loomulikult oli mul vaja oma pointi tõestada. Mul on kodus 2 Remarque raamatut ja otsustasin, et vaatan üle, kumb eksib. Esiteks võtsin ette “Triumfikaare” 70 leheküljeni sirvides olid nad juba joonud veini, viina, konjakit, vahuveini ja arminakki. Ja seal see oli 87ndal lehel: “Tooge mulle uus calvados.”

Paar päeva hiljem rääkisin ühe teise mehega. Ta küsib minult, et kas ma eelmisel õhtul Ringvaate saadet ei vaadanud, kuna seal oli üks minusugune naine, keda ma kindlasti tean. Ei vaadanud. Mis mõttes minusugune? Noh, loeb raamatuid ja nii. Mnjah, loogiline, meid ongi ju ainult kaks tükki sellist, kes raamatuid loevad, loomulikult me tunneme üksteist. Me loeme üksteisele luuletusi ette, tsiteerime Kafkat ja pärast punume üksteisele patse. Rahva Raamat ja Apollo ainult meie rahakoti peal kõik oma poed ja töötajad üleval peabki.

Veel paar päeva möödus, kui kolmas kutt teatab, et sa oled ju ka raamatutega seotud, miks mitte ise üks raamat kirjutada ja välja anda. Sest nii see käibki. Loed elus kaks raamatut läbi ja kolmanda kirjutad juba ise, sest Jesper Parve seda just tegigi ja vaata kui hästi tal läheb.

Nagu? Mis seltskonnas ma ometi liigun, kus mina olen see kõige suurema lugemusega indiviid? No piinlik! 

5 kommentaari “Remarque ja teised deemonid

  1. Mul seostub ka calvados kohe Remarque’ga (ei, mina ei olnud seal Ringvaates :P) just Triumfikaare tõttu. See oli üks parimatest kohustuslikus korras koolis loetud raamatutest. Aga calvadost pole mul siiani õnnestunud maitsta. Rootsi ülemus käis kunagi Eestist ostmas seda, ütles, et Rootsist nii peeneid jooke nii odava hinnaga iial ei saaks, tema ostetud pudelis ujus õunake sees lausa.

    Liked by 1 person

    1. No ma ei tea, kui Sina ka Ringvaates polnud, siis minu mõistus on küll otsas 😀
      Aga isiklikult mulle calvados väga ei meeldinud. Selline brändilaane jook on.

      Meeldib

  2. Ma eelistan sel juhul juba grappat…. üks kärakas kõik 😀 Aga calvadosi jõin esimest korda Pariisis (Musta kassi hotelli baaris) just Remarque pärast.
    Armanjak on parem… aga noh, ega ma enam Remarquest väga palju ei mäleta, viimasel ajal on lugemiseks kuidagi liiga napilt aega.

    Liked by 1 person

  3. Oh, nii lõbus 😀
    Kas nad selle teemaga on kursis, et leidub ka mehi, kes raamatuid loevad?
    Calvados on suht puskar.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s