Sõnatu

On nii palju, mida ma tahaks teile kirjutada, aga ma ei tea kuidas. Ja kas peaksingi. 


Nii paljut võin öelda, et blogi moto sai omal ajal väga õigesti valitud. Just siis kui sa arvad, et kõik su seiklused on seigeldud, kõik pöörasused kogetud ja miski ega keegi ei suuda sind enam üllatada, keegi ometi suudab. Kui sa arvasid, et elult oodata pole enam midagi, kui ainult mõned koolilõpetamised ja ehk lapselapsi, sest sa ei käi ju kusagil, sind pole kusagil, keegi isegi ei tea, et sa eksisteerid, just siis selgub, et selleks, et sekeldustesse sattuda, pole kodust vaja välja astudagi.


Ja kõige suurem üllataja olin ma ise. Sest ma poleks kunagi arvanud, et minust võiks saada see naine. Mitte selline naine, sest ma jätkuvalt pole selline, vaid justnimelt see naine. Ja ma ei õigusta, ei vabanda. Või kui siis… Mina pole kedagi moosinud, taga ajanud, ega üle löönud – selle koha pealt on mul süda puhas. Samas, ega ma vastu ka ei puigelnud, mitte piisavalt. 


Aga ma olen juba öelnud rohkem kui vaja. 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s